Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstus elavdab pooltoodete müüki
Tarbijad eelistavad senisest rohkem osta
toorest või osaliselt töödeldud toidukraami, et sellest ise koduseid roogasid
valmistada.
Emori hiljuti tehtud uuring ning poekettide ostueelistuste vaatlused annavad märku, et mida hullemaks läheb majanduslik olukord, seda rohkem hakatakse ostma sellist toidukraami, millest saab koduköögis omal jõul vajalikus koguses toitu valmistada. Kui aasta tagasi eelistas suurköökide valmistoitu osta 21% tarbijatest, siis praegu teeb seda regulaarselt vaid 12%.
Senisest mõnevõrra rohkem eelistatakse ostud teha lahtise letikauba seast, kuigi toidutööstused kinnitavad, et praegu rõhutakse ikkagi pakendatud toodete valmistamisele, olgu need siis valmis singid-vorstid-juustud või toores lihakraam. Tootegruppide lõikes saadab ostumenu hakkliha kõigis selle variatsioonides. Uuringu kohaselt on 45% eestimaalastest viimase kuu jooksul ostnud vähemalt korra hakkliha.
Rakvere annab hakkliha tootmisele hoogu juurde
Suundumuse ära tabanud Rakvere Lihakombinaat soetas uue, senisest pea kolm korda tootlikuma hakkliha pakendamisliini, mis suudab portsukaupa valmis kaaluda, karpi pakkida ja etiketiga varustada senise 30 asemel 80 pakendit minutis.
"Meie suund on panustada pakendatud toidukauba valmistamisesse," tunnistas lihakombinaadi juhatuse esimees Anne Mere. "Meil on üle Eesti küll 50 lihaletti, aga praegune lahtise kauba müügi osa tundub olevat optimaalne ja oluliselt me seda ei suurenda." Rakvere Lihakombinaadi kogutoodangust moodustab letikaup 13-14%.
Toore, pakendamata liha jt pooltoodete müümine on tootjale komplitseeritum ja pakendatud toodete müügilesaatmisest üksjagu riskantsem, sest gaasikeskkonna kaitsva ümbruseta säilib toidukraam paremal juhul mõne päeva kui mitte isegi vaid tunni.
Kuigi ostjates näib olevat juurdunud arvamus, et letikaup on pakendatud toodetest odavam, lükkas Mere selle kui eksliku ümber. "See ei pruugi nii olla," märkis ta. "Küll on tõsi, et lahtisena ehk vaid kilekotti pistetud või paberisse keeratud toidukaubaga ei saa inimene poest kaasa pakendeid, millest ta ju peab kuidagi vabanema."
Piimatooteid kaalukaubana enam naljalt ei leia ASi Tere müügidirektori Janek Toigeri sõnul ettevõtte tooteportfellis n-ö klassikaline letikaup puudub. "Kõik meie jaemüüki minevad tooted on pakendatud," kinnitas Toiger. "Sellele lisaks on sortimendis suurpakendid, mida kasutavad teised tootjad oma lõpptoodangu valmistamiseks."
Prisma poodide ketis on lahtise kauba valiku põhirõhk kallimatel sinkidel, kalal ja valmistoidul. ASi Prisma Peremarket ostujuhi Tiia Karu sõnul pole sooja toidu ostmise vähenemist märgata, pigem vastupidi. Kuid ka tema kinnitas, et letist ostetud söögikraam on pakendatust pigem soolasema hinnaga.
"Uuringud näitavad, et pakendatud toodete mikrobioloogilised näitajad on palju paremad kui lahtisest letist müüdavate omad. Näiteks salateid müüme ainult pakendatuna," selgitas Karu. "Ja pakendatud toote hind on enamasti letitootest soodsam."
Hetkel kuum
Eesti Tarbijate Keskühistu kaupluste müügitulust moodustab letikaup 15-20%. Ettevõtte kommunikatsioonijuht Regina Aasumets märkis, et aastataguse ajaga võrreldes on letimüügi tulemused enam-vähem samaks jäänud, lahtist toidukraami kalduvad eelistama vanemaealised inimesed.
Pakikauba müümine on poele mugavam
Kui vanasti oli lahtise toidukauba eelistamise argument see, et ostu võis lasta kodust kaasavõetud karpi või purki panna, siis tänapäeval sel moel enamikus poodides liha, kala, ammugi piimatooteid ei müüda.
Põhjuseks tuuakse hügieeninõuded, kuigi üks põhjus peitub ka selles, et tööstuses väikepakenditesse laaditud toodetega on kauplusel lihtsam toimetada ning nende säilivusaeg on pikem. Pealegi on letimüük poele kulukas.
ETK kommunikatsioonijuht Regina Aasumets kinnitas, et üldjuhul ei pakendada lahtiselt müüdavat toitu kliendi pakendisse. "Kauplusel pole garantiid, et kliendi korduvkasutusega pakend on hügieeninõuete kohaselt puhastatud," ütles ta. "Valmistoidu pakendamiseks poodidesse soetatud pakendid on ette nähtud vaid ühekordseks kasutamiseks."
Kommentaar
Evelin Mägioja, ASi Rimi Eesti Food turundusjuht
Säästumarketites letikaupa ei müüda. Põhjuseks soov hoida kulud minimaalsed, kuna Säästumarket on olemuselt odavmüügikauplus, lahtiste lettide haldamine tähendab kauplusele aga lisakulu.
Rimi hüpermarketites müüme lettidest salateid, liha, juustu, kala, pagaritooteid. Pakendame karpidesse, liha ja kala ka paberisse. Soovi korral on ostjal võimalik lasta toiduasjad pakendada kaasatoodud pakendisse.
Letimüügi osakaal on jäänud eelmise aastaga võrreldavale tasemele. Salatite ja valmistoidu puhul on ettepakendatud tooted Rimides letikaubast odavamad. Kulinaariatoodete puhul levib arvamus, et ettepakendatud toodete säilivustähtaeg on lühem. Tegelikult on vastupidi.
Gaasikeskkonda on pakendatud salatid, mis letimüüki pannakse, ja ka need, mis väikepakendites riiulitele lähevad. Vahe on selles, et kulinaarialeti salatid võetakse pakenditest välja ja need riknevad õhuga kokku puutudes kiiremini.
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Enimloetud
2
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
3
4
Ettevõte plaanib tehast laiendada
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele