ABB investeeris tehastesse 150 miljonit krooni

ABB Balti riikide juhi Bo Henrikssoni sõnul otsustati kolmanda etapi rajamise kasuks seetõttu, et viimase aastaga on nõudlus peamiselt sagedusmuundureid tootva tööstuselektroonika tehase toodangu järele jätkuvalt tõusnud.

Energeetika ja automaatika valdkonnas tegutseva ettevõtte ABB kommunikatsioonispetsialisti Sven Sommeri sõnul saab tehases, kuhu lisandus ligikaudu 2500 ruutmeetrit tootmispinda, täiendavalt tööd poolsada inimest. Seega töötab tehases peagi kokku ligikaudu 200 inimest. Sommer ei soovinud täpsustada, kui palju tehase laiendustesse eraldi on investeeritud, kuid mainis siiski, et kolme etapi koguinvesteering küündib 150 miljoni kroonini.

„Investeeringud tootmise laiendamisesse on ennast kenasti ära tasunud. Kas ka neljas etapp tuleb, seda ei oska hetkel küll keegi prognoosida. See sõltub põhiliselt ikka globaalse turu arengutest,“ sõnas Sommer. „Nõudlus ABB toodete järele on stabiilselt kasvanud, nii et miski pole võimatu. Võib juhtuda, et praegune kinnistu Jüris jääb meile pikapeale kitsaks,“ mainis Sommer kelmikalt.

100 protsenti ABB Jüri tööstuselektroonika tehase toodangust läheb ekspordiks. Sagedusmuundurid transporditakse Helsingisse, kust need saadetakse komplekstellimustena klientidele kõikidel kontinentidel üle kogu maailma. Jüris toodetud sagedusmuundureid kasutatakse kiiresti populaarsust koguvate tuuleparkide tuulikutes.

Siiski müüb ABB sagedusmuundureid ka Eesti turule, kuid mitte otse, vaid läbi Saksamaal asuva kesklao. ABB Eesti tootejuhi Ivar Vilki sõnul jääb sagedusmuundurite müügimaht Eesti turul 30-40 miljoni krooni vahele. „Meil müüdavad sagedusmuundurid leiavad kasutust erinevates tööstusharudes – Eestis on sagedusmuundurite põhilised kasutajad soojamajandus- ja vee-ettevõtted, heitveepuhastusjaamad ja katlamajad, puidu- ja toiduainetetööstused, paberi- ja metallitööstused,“ sõnas Vilk ja lisas. „Iga kaasaegne tööstusettevõte kasutab ühel või teisel moel sagedusmuundureid.“