Autor: Mariliis Pinn • 15. september 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas riigieelarvega hädas olev valitsus peaks veel tõstma kütuseaktsiisi?

Viimased päevad on nafta hinnale mõjunud väga rusuvalt – juba neljandat päeva kaupleb ta alla 100 dollarit barrel ning tõusumärke pole esialgu näha kusagilt. Isegi orkaan Ike ei suutnud piisavalt hävitada, et hind uut lendu alustaks, kuigi tormituulte tõttu kahanes nafta puurimine oluliselt – Bloombergi andmetel suleti Texases ja Louisianas 14 puurkaevu, mille tagajärjel jääb puurimata kokku 3,57 miljonit barrelit naftat päevas (see teeb 20% USA naftatootmisest).

Võiks arvata, et tootmise oluline vähenemine hakkab kergitama ka naftabarreli hinda, kuid esialgu seda siiski kartma ei pea – nafta hind on hoopis dramaatiliselt langenud, 92,20 dollarini barrelist – sellel tasemel kauples nafta selle aasta veebruaris. Sellise kukkumise peamisteks põhjusteks peetakse USA majanduse aeglustumisega seotud tarbimise vähenemist, mistõttu vähenev pakkumine hinda ei kergita, ning dollari tugevnemist eelmisel nädalal.

Lisaks on riskifondid ja suuremad spekulandid vähendanud tõusule panustamise osakaalu nädalatagusega võrreldes tervelt 56 protsenti, mis mõjub nafta hinnale veelgi rusuvamalt.

Kui nafta ja rahaturud enam investeerimiseks kindlust ei anna, pöörduvad pilgud muude väärtuslike toorainete poole – nii hakkas eile muutuma investorite raha kindlamaks pelgupaigaks hoopis kuld. Kulla hind iseenesest seda väga suure ülespoole ronimisega ei kinnitanud, kuid juhtivad analüütikud Bloombergist ja Reutersist olid väärismetalli kasvavas väärtuses palju kindlamad.

Eilse seisuga oli kulla hind 770 dollarit untsi kohta, mis on madalaim tase sel aastal.

Ei tohiks unustada, et viimasest suuremast tipust selle aasta märtsikuu keskel, mil untsi hind ületas 1000 dollari piiri, on langus olnud ligi 23 protsenti, mis jätab kasvuruumi ka edaspidiseks.

Väga positiivselt on meelestatud Eesti kullaäritsejad ja teada-tuntud kollase metalli austajad. “Meie oleme kogu aeg olnud seda meelt, et kulla hind on põhjendamatult madal,” sõnas ASi Tavid nõukogu liige ja kullasuuna juht Meelis Atonen.

Ta lisas, et arvestades halbu aegu rahaturgudel, vajavad investorid uut kohta, kuhu investeerida, ja kuld võiks olla selleks just sobiv alternatiiv. Viie kuni seitsme aasta perspektiivis ootab ta kulla hinna kasvu mitmekordseks ning selle aasta lõpuks üle 600 euro untsilt, mis praeguse kurssiga teeb umbes 850 dollarit.

Reuters on veidi konservatiivsem, ennustades lähiajaks kulla ülempiiriks 820–840 dollarit, kuid hoiatab suurte pankade ja orkaanidega seotud ebakindluse eest pagevaid investoreid mitte liigselt kulda usaldada, sest pikas perspektiivis suuremat tõusu Reuters ette ei näe.

Bloomberg ootab kullarallit, mil hind võiks tõusta 800 dollarini untsilt, kuid ka siin soovitasid analüütikud säilitada kainet meelt, sest valusad kukkumised finantssektoris levivad tõenäoliselt ka mujale majandusse ning seeläbi mõjutavad väärismetallide hindu.

Välismaa investeerimisfoorumid on lisanud kulla ostmiseks kindlust, rõhutades selle kõrgemat tegelikku väärtust, kui turg praegu küsib. Oleks ehk mõistlik enne korrektsiooni lõppemist ka ise rongile astuda ning sädeleva sõiduga kaasa minna.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077