Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas riigieelarvega hädas olev valitsus peaks veel tõstma kütuseaktsiisi?
Viimased päevad on nafta hinnale mõjunud
väga rusuvalt – juba neljandat päeva kaupleb ta alla 100 dollarit barrel ning
tõusumärke pole esialgu näha kusagilt. Isegi orkaan Ike ei suutnud piisavalt
hävitada, et hind uut lendu alustaks, kuigi tormituulte tõttu kahanes nafta
puurimine oluliselt – Bloombergi andmetel suleti Texases ja Louisianas 14
puurkaevu, mille tagajärjel jääb puurimata kokku 3,57 miljonit barrelit naftat
päevas (see teeb 20% USA naftatootmisest).
Võiks arvata, et tootmise oluline vähenemine hakkab kergitama ka naftabarreli hinda, kuid esialgu seda siiski kartma ei pea – nafta hind on hoopis dramaatiliselt langenud, 92,20 dollarini barrelist – sellel tasemel kauples nafta selle aasta veebruaris. Sellise kukkumise peamisteks põhjusteks peetakse USA majanduse aeglustumisega seotud tarbimise vähenemist, mistõttu vähenev pakkumine hinda ei kergita, ning dollari tugevnemist eelmisel nädalal.
Lisaks on riskifondid ja suuremad spekulandid vähendanud tõusule panustamise osakaalu nädalatagusega võrreldes tervelt 56 protsenti, mis mõjub nafta hinnale veelgi rusuvamalt.
Kui nafta ja rahaturud enam investeerimiseks kindlust ei anna, pöörduvad pilgud muude väärtuslike toorainete poole – nii hakkas eile muutuma investorite raha kindlamaks pelgupaigaks hoopis kuld. Kulla hind iseenesest seda väga suure ülespoole ronimisega ei kinnitanud, kuid juhtivad analüütikud Bloombergist ja Reutersist olid väärismetalli kasvavas väärtuses palju kindlamad.
Eilse seisuga oli kulla hind 770 dollarit untsi kohta, mis on madalaim tase sel aastal.
Ei tohiks unustada, et viimasest suuremast tipust selle aasta märtsikuu keskel, mil untsi hind ületas 1000 dollari piiri, on langus olnud ligi 23 protsenti, mis jätab kasvuruumi ka edaspidiseks.
Väga positiivselt on meelestatud Eesti kullaäritsejad ja teada-tuntud kollase metalli austajad. “Meie oleme kogu aeg olnud seda meelt, et kulla hind on põhjendamatult madal,” sõnas ASi Tavid nõukogu liige ja kullasuuna juht Meelis Atonen.
Ta lisas, et arvestades halbu aegu rahaturgudel, vajavad investorid uut kohta, kuhu investeerida, ja kuld võiks olla selleks just sobiv alternatiiv. Viie kuni seitsme aasta perspektiivis ootab ta kulla hinna kasvu mitmekordseks ning selle aasta lõpuks üle 600 euro untsilt, mis praeguse kurssiga teeb umbes 850 dollarit.
Reuters on veidi konservatiivsem, ennustades lähiajaks kulla ülempiiriks 820–840 dollarit, kuid hoiatab suurte pankade ja orkaanidega seotud ebakindluse eest pagevaid investoreid mitte liigselt kulda usaldada, sest pikas perspektiivis suuremat tõusu Reuters ette ei näe.
Bloomberg ootab kullarallit, mil hind võiks tõusta 800 dollarini untsilt, kuid ka siin soovitasid analüütikud säilitada kainet meelt, sest valusad kukkumised finantssektoris levivad tõenäoliselt ka mujale majandusse ning seeläbi mõjutavad väärismetallide hindu.
Välismaa investeerimisfoorumid on lisanud kulla ostmiseks kindlust, rõhutades selle kõrgemat tegelikku väärtust, kui turg praegu küsib. Oleks ehk mõistlik enne korrektsiooni lõppemist ka ise rongile astuda ning sädeleva sõiduga kaasa minna.
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
3
4
Viimased uudised
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele