Palgad algavad Danville’is 13 dollarist tunnis. Mehhikos oleks need olnud vaid kümnendiku sellest tasemest, kuid Danielssoni sõnul ei olnud Mehhiko sellele vaatamata tõsine alternatiiv.
Danville’i kasuks rääkisid nii kohalik tooraine kui lühikesed tarneajad – kaup jõuab poodi vähem kui ööpäevaga. Mehhikost importimiseks tulnuks ehitada vahelaod, mis tähendab lisakulusid. Ka töö tootlikkust ja automatiseerituse taset ei anna võrrelda. Just tehnilise ettevalmistusega tööjõud on Danville’i konkurentsieelis. Olukorras, kus oskustöölise saab palgata 13 dollari eest tunnis ning transpordi ja logistikakulud on madalad, ei suudaks Hiina ja Mehhiko konkureerida isegi siis, kui töölised üldse palka ei küsiks, kirjutas leht.
Danielsson näeb Swedwood’i investeeringut Danville’is kui märki uue pikaajalise trendi algusest, kus tootmine muutub järjest enam regionaalseks ja kolib nn kõrgete tootmiskuludega riikidesse tagasi.
Ja muidugi teevad ka USA osariigid väga aktiivset tööd, et investoreid meelitada. Sugugi mitte väike tegur ei ole seejuures investoreile pakutavad soodustused. Ikea-le näiteks ehitati valmis vajalik raudteelõik ja muu vajalik infrastruktuur, asutamistoetust sai firma ca 80 miljonit Rootsi krooni. Kohalikus ametikoolis on käivitatud 10 nädala pikkused kursused Ikeale masinaoperaatorite ettevalmistamiseks.
Samast trendist – et Euroopa firmad USAsse kolivad, kirjutas sel nädalal ka Financial Times.
„See ei ole nali, et USAs tootmine võib olla arvatust odavam,“ ütles lehele Saksamaa ühe suurima sõidukitetootja juht. Põhjus pole niivõrd dollari odavuses kui investeerimistoetustes, mida osariigid on valmis maksma. Tennessee näiteks toetas Volkswagenit 577 miljoni dollariga, saades vastu miljard dollarit maksnud tehase Chattanoogas.
Sarnane lugu on rääkida Fiatil ja ThyssenKruppil.
Investeerimistoetused ei ole uus trend, kuid USAs on need viimasel ajal järsult tõusnud. Euroopa Liidus on riigiabi andmise reeglid karmid ning seegi annab USA-le konkurentsieelise. Lisaks teeb USA atraktiivseks palkade kiire tõus Hiinas ja Ida-Euroopas ning - nagu öeldud - transpordikulud.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.