Autor: Mariliis Pinn • 1. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oluliselt mõjutas toodangu langust jätkuv elektritoodangu vähenemine — elektrienergia tootmine vähenes eelmise aasta juuliga võrreldes 29%. Selle vähenemise põhjustas endiselt omatoodangu osaline asendamine elektri impordiga — elektrienergia kogutarbimisest hõlmas import juulis ligi kolmandiku. Soojuse tootmine vähenes eelmise aasta juuliga võrreldes 2%.

Töötlevas tööstuses vähenes toodang 0,3%. Selle põhjus oli peamiselt tellimuste vähenemine eelkõige siseturul. Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel nimetas üle poole ettevõtetest jätkuvalt olulisimaks kasvu pidurdavaks teguriks ebapiisavat nõudlust. Töötleva tööstuse toodangu vähenemist mõjutas kõige rohkem toiduainete, puidu- ja ehitusmaterjali tootmine. Toiduainetööstuse toodangu langust mõjutas endiselt hinnatõus ja sellest tulenev tarbimise vähenemine. Ehitusmahtude vähenemise tõttu oli jätkuvalt languses ka ehitusmaterjali tootmine, kus toodang vähenes eelmise aasta juuliga võrreldes 27%. Langustrendis oli endiselt puidutööstus, vähenes ka plasttoodete tootmine.

Juulis suurenes toodang eelkõige ekspordile orienteeritud tootmisharudes — metalltoodete, keemiatoodete ja elektrimasinate tootmises. Toodang kasvas kõigis masina- ja aparaaditööstuse harudes, kus ekspordi osatähtsus oli ka kõige suurem. Nii oli masinate ja seadmete tootmises ekspordi osatähtsus 64% ja raadioaparatuuri tootmises 97%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel suurenes Eesti tööstusettevõtete toodang juulis võrreldes juuniga 0,3%.