Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põlevkivi endiselt kaevandatuim
Eesti ligi 800 maardlat toovad
kaevandamisõiguse tasudena riigile aastas sisse 234 miljonit krooni, üle poole
sellest annab põlevkivi kaevandamine, kirjutas Marko Liibak Äripäeva lisas
Tööstus.
Kuue aasta eest loetleti Eestis 800 maardlat kogupindalaga üle 6000 ruutkilomeetri, kirjutas TTÜ mäeinstituudi emeriitprofessor Enno Reinsalu oma raamatus.
See maa-ala on ligi kaks korda suurem kui Saare- ja Hiiumaa kokku. Kuigi osa suurtest maardlatest kattub, leidub maavarasid enamal kui 10 protsendil Eesti maast, märgib ta.
Eesti tuntuim ja kasutatavaim maavara põlevkivi annab riigi elektrivarustuses energeetilise sõltumatuse. Põlevkivi kulub ka keemiatööstuses. Aastatel 2004-2005 esitati keskkonnaministeeriumile rekordarv kaevelubade taotlusi - 16. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise huvides ning jätkuvuse teadasaamiseks koostas keskkonnaministeerium selle kasutamise riikliku arengukava aastateks 2007-2015.
Populaarsed maavarad on ka liiv, kruus ja lubjakivi, mille kaevandamise soove on keskkonnaministeeriumi andmeil Harjumaal, eriti Tallinna lähiümbruses, aina juurde tulnud. Nende mõistlikuks kaevandamiseks on ministeeriumil kavas looduslike ehitusmaterjalide tegevuskavade väljatöötamine.
Maa-ameti andmeil on 2006. aasta lõpu seisuga keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 789 maardlat. Kui 2006. aastal kaevandati maavarasid valdavalt varasemate aastatega sarnastes kogustes, siis hiljem on kogused kasvanud. 53 protsendiga juhib liiv, järgneb dolomiit (45%). Kruusa kaevandamine kasvas vaid 10 protsenti.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Ainuüksi pealinnas Riadis tuleb viie aastaga 3,6 miljonit ruutmeetrit uut kontoripinda.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele