Autor: Agnes Ojala • 20. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Iraagi naftaminister alustas BP, Exxon Mobili, Shelli ja Totaliga läbirääkimisi. Ilmselt andis selleks tõuke märtsis toimunud USA asepresidendi Dick Cheney visiit Iraaki, kus Cheney avaldas naftariigi valitsusele survet võtta vastu süsivesiniku seadus, mille jõustamist rahvuslastest parlamendiliikmed takistavad, kirjutas The Guardian Unlimited.

Esimesed lepingud allkirjastatakse ilmselt juba juunikuu jooksul. Iraagi riigieelarve tuludest umbes 90% tuleb naftast.

Iraagi naftaminister Hussain al-Shahristani ütles ajalehele, et kokkulepetega ei erastata riigi naftamaardlaid. Neli Lääne kompaniid aga on välja kasvanud konsortsiumist, millele kuningas Faisal pärast esimest maailmasõda andis õiguse Iraagi naftavarusid kontrollida. Ettevõtted jäid õigusest ilma 1961 aastal, kui monarhia kukutati.

Lisaks BP-le, Exxon Mogilile, Shellile ja Totalile on Iraagi naftale õigus veel ka Chevronil ja mõnel pisemal firmal.

Pärast seda, kui 2003. aastal USA juhtimisel Iraaki tungiti, üritasid naftakompaniid riigi naftaministriga jutule saada, lootes sealsetele naftavarudele ligi pääseda. Sama üritas ka Vene firma Lukoil, kuid ebaõnnestunult. Suurima Iraagi väljaarendamata naftavälja kasutusõigused said Lukoili asemel Total ja Chevron. Konkurentsist puksiti välja ka Hiina ja India firmad.