Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis toodetud biokütus voolab riigist välja
Rahandusministeeriumi
maksupoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees rääkis konverentsil
"Biomass ja bioenergia 2008", et Eestis süveneb tendents, kus siin toodetud
biokütus veetakse raja taha.
"Tendents on, et Eestis toodetakse tunduvalt rohkem kui siin tarbimisse lubatakse," ütles Lelumees, "kütus müüakse teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Ka tooraine tuleb meile mujalt."
Põhjuseks on lihtne fakt: teistes Euroopa Liidu liikmesriikides makstakse kütuse eest paremat hinda. 2006. aasta riigiabi aruandest selgub, et biokütuse keskmine hind kohalikule tarbijale oli 15,3 krooni liiter. Samal ajal maksis tavaline kütus keskmiselt 13,65 krooni liiter.
Rahandusministeeriumi andmetel toodab Eestis biokütust neli ettevõtet, kes lasid 2006. aastal turule 1,3 miljonit liitrit kütust. Aktsiisivabastus läks riigile maksma 5 miljonit krooni. Biokütuse osakaal kasutatud kütusest oli samas kaduvväike, alla 1%. "Kui 2010. aastal on meie eesmärk kasutada biokütust 75% ulatuses, siis näeme, kui mitme valgusaasta kaugusel praegu oleme," kommenteeris Lelumees.
"Seega pole aktsiisivabastus aidanud kaasa biokütuse kasutuselevõtule," ütles Lelumees.
Eesti sai biokütuste aktsiisivabastuse 2005. aasta keskel ning see kehtib kuus aastat ehk aastani 2011. Lelumees lisas samas, et kui nafta hind kasvab senises tempos, võib juhtuda, et Eesti kehtestab biokütusele osalise aktsiisi. "Iseenesest rahandusministeerium biokütuse aktsiisivabastuse üle väga õnnelik pole," märkis ta.
Seotud lood
ABB-ga seonduvalt tuleb esmalt silme ette suur rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte, kuid Eestis on sellel kuvandil väga konkreetne ja käegakatsutav sisu: siin tegutseb täismahus sagedusmuundurite tehas, kus on olemas kõik peamised lülid alates tootmisest kuni tootearenduse ja testimiseni. Just see kõik-ühe-katuse-all mudel on põhjus, miks Eestis tehtav inseneritöö ei ole lihtsalt joonestamine või teooria, vaid päriselt suure ning globaalse mõjuga tehnoloogia loomine.
Enimloetud
1
3
4
5
Viimased uudised
“Rakenduslikku teadust peetakse justkui vähemtähtsaks. Seda mõtteviisi on tarvis muuta”
Üritused
Hetkel kuum
Esiviisikus vaid üks eestlastest omanikega tööstusfirma.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele