• 28.02.08, 10:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestis toodetud biokütus voolab riigist välja

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees rääkis konverentsil "Biomass ja bioenergia 2008", et Eestis süveneb tendents, kus siin toodetud biokütus veetakse raja taha.
"Tendents on, et Eestis toodetakse tunduvalt rohkem kui siin tarbimisse lubatakse," ütles Lelumees, "kütus müüakse teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Ka tooraine tuleb meile mujalt."
Põhjuseks on lihtne fakt: teistes Euroopa Liidu liikmesriikides makstakse kütuse eest paremat hinda. 2006. aasta riigiabi aruandest selgub, et biokütuse keskmine hind kohalikule tarbijale oli 15,3 krooni liiter. Samal ajal maksis tavaline kütus keskmiselt 13,65 krooni liiter.
Rahandusministeeriumi andmetel toodab Eestis biokütust neli ettevõtet, kes lasid 2006. aastal turule 1,3 miljonit liitrit kütust. Aktsiisivabastus läks riigile maksma 5 miljonit krooni. Biokütuse osakaal kasutatud kütusest oli samas kaduvväike, alla 1%. "Kui 2010. aastal on meie eesmärk kasutada biokütust 75% ulatuses, siis näeme, kui mitme valgusaasta kaugusel praegu oleme," kommenteeris Lelumees.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Seega pole aktsiisivabastus aidanud kaasa biokütuse kasutuselevõtule," ütles Lelumees.
Eesti sai biokütuste aktsiisivabastuse 2005. aasta keskel ning see kehtib kuus aastat ehk aastani 2011. Lelumees lisas samas, et kui nafta hind kasvab senises tempos, võib juhtuda, et Eesti kehtestab biokütusele osalise aktsiisi. "Iseenesest rahandusministeerium biokütuse aktsiisivabastuse üle väga õnnelik pole," märkis ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.04.26, 09:57
Vale protsessiklapi- ja ajamivalik võib viia tootmise ootamatute seisakuteni ja liigse energiakuluni
Toidu- ja joogitööstuses, keemia- ja farmaatsiasektoris, veetöötluses ning erinevates automatiseeritud tootmisprotsessides kasutatavad protsessiklapid on tööstuslikes süsteemides keskse tähtsusega komponendid. Klapi kvaliteet mõjutab otseselt süsteemi töökindlust, aidates vältida lekkeid, minimeerida seisakuid ja tagada protsessi stabiilsus ka muutuvates töötingimustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele