Saksa poliitikud heitsid Nokiad nurka

Kuni sinnamaani pälvis Nokia kiitust ja häid sõnu, et oli pärast teiste telefonitootjate ära kolimist veel viimasena Saksamaal mobiiltelefonide tootmist jätkanud. Nüüd kolib ka Nokia tootmise Saksamaalt Rumeeniasse, kus palgakulud on murdosa Saksa tasemest. ELi statistika järgi oli 2006. a töölise keskmine tunnipalk Saksamaal 32 eurot ja Rumeenias 2,45 eurot.

Neist argumentidest hoolimata süüdistab Saksa rahandusminister Peer Steinbrück Nokiat karavanikapitalismis ning põllumajandusminister Horst Seehofer ja Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liider parlamendis Peter Struck lubasid Nokia telefonid välja vahetada. Kantsler Angela Merkel ütles, et ootab Nokialt tehase sulgemise kohta täiendavat infot, kuid oma Nokiast ta loobuda ei plaani.

Euroopa Komisjoni tööstusvolinik Günther Verheugen ütles nädalavahetusel Welt am Sonntagile antud intervjuus, et Nokia juhtum sunnib ümber vaatama kogu riiklike toetuste poliitikat. „Ma ei pea seda mõistlikuks, et riik välisfirmasid subsiidiumidega riiki meelitab,” ütles ta. "Nokia käitumine on uue religiooni produkt, kus iidoliks on ainult aktsia väärtus,” ütles Verheugen. „See on vale tee.”

Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa asemajandusminister ütles, et liidumaa võib Nokialt tagasi nõuda 40,8 miljonit eurot toetusi, mis firmale Saksamaal oma tegevuse arendamiseks anti. Mitmed Saksamaa ametiühingud on kutsunud üles Nokia tooteid boikoteerima.

Majandusekspertide sõnul pole Nokia otsuses midagi imestada. „See oli vaid aja küsimus,” kommenteeris ajalehele Financial Times Esseni mõttekoja RWI juht Christoph Schmidt. „See on vajalik, kuid valulik osa Saksamaa kohanemisprotsessist.” Ka Christian Dreger Berliini majandusinstituudist DIW ütles, et Nokia otsus on täiesti mõistetav. „Enamus tekstiilikaupade ja tarbeelektroonika tootjaid lahkusid Saksamaalt Ida-Euroopasse ja mujale juba üheksakümnendatel aastatel.”

Saksamaa on Nokia suuruselt viies turg, kus firma müügikäive on ca 2,06 miljardit eurot.