Autor: Mariliis Pinn • 11. jaanuar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majandusminister Juhan Partsi sõnul kujuneb eelseisvate debattide ja uuringute põhiküsimuseks Eesti elektritootmise portfell, mille kolm põhiosa on põlevkivi-, taastuv- ja tuumaelekter, kirjutas Postimees.ee.

Ühe punktina tuleb eeloleva aasta jooksul nii avalikkuses kui ka ekspertide ja poliitikute tasandil selgeks rääkida Eesti oma tuumajaama vajalikkus. Minister lubas, et sügisel jõuab arengukava riigikogu töölaudadele. Seni pole ükski ametlik dokument oma tuumajaama ehitamise võimalust kaalunud.

Parts lisas Postimehele, et erinevad asjatundjad on avalikkuses korduvalt tõstatanud Eesti oma tuumajaama ehitamise vajalikkuse lähema 20 aasta jooksul. Valitsus tahab nüüd, et hakataks uurima nii meie tuumaenergiakoostööd naaberriikidega kui ka oma jaama vajalikkust.

Väidet, et eilse otsusega alustas valitsus oma tuumajaama ehituse pikaajalist ettevalmistustööd, nimetas Parts valeinformatsiooniks. Tema sõnul tegeleb valitsus esialgu strateegia koostamise ja teadusliku ettevalmistusega. «Ilma oma tuumateadlasteta ei tee me midagi,» märkis Parts.

Eesti valmistab praegu koos Leedu, Läti ja Poolaga ette uut Ignalina tuumajaama. Erimeelsuste pärast on aga see takerdunud. Eesti Energia juhid on eravestlustes märkinud, et kui leedukad edasi jonnivad, võib Eesti ise oma jaama ehitada. Eesti on esitanud taotluse ka Soomele, et saaksime osaluse sealses uues reaktoris.

Parts möönis, et kui soomlased meie taotluse tagasi lükkavad ja Leedu jaama ehitus jääb venima, tuleb Eesti reaktori ehitus kiiremini päevakorda.