Eile, 17. detsembril, kiideti Euroopa
Liidus heaks määrus, millega võib viinaks nimetada vaid kartulist ja teraviljast
valmistatud jooke.
Eesti on antud määruse puhul eeltööd teinud ning oma positsioone kaitsnud alates 2004. aastast. Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta kiideti heaks 26. jaanuari 2006. aasta vabariigi valitsuse istungil, milles sisaldus ka positsioon viina definitsiooni kohta, teatas põllumajandusministeerium.
Varasemalt võis viina toota kõikidest põllumajanduslikku päritolu toorainetest ja tooraine märkimine ei olnud kohustuslik. Uue piiritusjookide määruse eelnõu järgi peavad mitte-traditsioonilise tooraine kasutajad tooraine nime märkima etiketile järgides horisontaalseid märgistamisreegleid. Kui viina toodetakse kartulist või teraviljast valmistatud piiritusest, siis toorainet etiketile eraldi märkima ei pea.
Lähtuvalt eelpool toodust saab kompromissi lugeda traditsioonilise viina kaitsmise protsessis oluliseks sammuks, millega mittenõustumine kahjustanuks viinatootmise traditsioone.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Europarlamendi otsus lubab vodkaks nimetada
praktiliselt millest iganes valmistatud kanget jooki. Vene tootjad kardavad, et
kartulist, suhkrupeedist või puuviljast valmistatud piiritus hakkab tõrjuma
turult Vene traditsioonilist teraviljast tehtud vodkat.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
“Helistamata ei saa ka insener”