Seni Ukrainast keevitajaid tööle
toonud ning riigiga alailma võõrtööjõu kasutamise pärast lahinguid löönud Balti
laevaremonditehas (BLRT) palkas tööle rumeenlased.
Hetkel töötab BLRT Eesti ettevõtetes üle 200 ukraina keevitaja ning lisaks katsetatakse esimese brigaadiga Rumeeniast. "Praegu on meie vajadused üldjoontes rahuldatud," ütles BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim. Tema sõnul püütakse edaspidi riskide hajutamiseks rohkem rumeenlasi tööle kutsuda, kuna Euroopa Liidu liikmesriigist on tööjõudu kergem tuua.
"Aga ega ukrainlased kuhugi ei kao, seal on lihtsalt niivõrd palju häid ja kvalifitseeritud keevitajaid," nentis Puhkim.
Puhkimi sõnul on ettvõtte Leedus asuva tütarfirma heade majandustulemuste taga Leedu riigi võõrtööjõupoliitika.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Küsimus on operatiivsuses. Kui on vaja otsustada, kas võtta suur tellimus vastu, siis Leedus käib see palju kiiremini - tööjõu sissetoomise kohta tuleb seal otsus rutem," rääkis Puhkim. "Eestis on juba Eesti saatkonda Ukrainas avalduse sisseandmise järjekord paar kuud."
Autor: Gea Otsa, Äripäev
Seotud lood
Eesti kontserni BLRT Grupp kuuluv Leedu
ettevõte AB Vakaru laivu statykla ning Saksa BARD Engineering Gmbh sõlmisid
Baltimaade suurima laevaehituslepingu, mille maksumus on orienteeruvalt 700
miljonit krooni.
Steelhouse Group Estonia OÜ ja
1UP Technology OÜ viisid koostöös Estoveri piimatööstusega ellu uue riivjuustu ja juustukuubiku transpordiliini projekti. Eesmärk oli luua uuenduslik, retseptipõhiselt konfigureeritav ja automatiseeritud tootmisliin, kus toimuks automaatne maitseainete ja muude lisandite doseerimine, samuti ka liinide automaatne pesemine. Lahendus pidi olema lihtsalt hallatav ja suuteline vajadusel korrigeerima inimlike vigade tõttu tekkinud sisendvigu – tänu nutikale juhtloogikale ja paindlikule automatiseerimissüsteemile.