Balti Laevaremonitehase (BLRT) esimese
poolaasta kasum kosus enam kui kolmandiku võrra, 328 miljoni kroonini, teatas
firma.
Käive kasvas võrreldes mullu sama perioodiga 34,5 protsenti ligi 2,1 miljardi kroonini.
Sealhulgas kasvas BLRT Grupi Leedu tütarettevõte Vakaru Laivu Gamykla kasum 200% 86 miljoni kroonini. Silmas tuleb pidada, et kasumisse on konsolideeritud Gruppi kuuluvad ühisettevõtted, käibesse aga mitte, teatas ettevõte.
Käibe poolest oli esimesel poolaastal suurim metallide müük 659 miljoni krooniga, järgnes laevaremont 333 miljoni krooniga, vanametalli töötlemine 306 miljoni krooniga ja metalltarindite valmistamine 305 miljoni krooniga.
BLRT Grupi juhatuse esimehe Fjodor Bermani sõnul on esimese poolaasta märksõnaks laienemine nii geograafiliselt kui valdkonnapõhiselt. Omandasime Soomes laevaremonditehase, avasime Vilniuses metallitöötlustehase asutasime uued ühisettevõtted norralaste laevaehitustehase Fiskerstrandiga ning soomlaste MacGregoriga, mis pakub laevade lastikäitlusseadmete remondi ning tagavaraosade teenuseid.
"Täna seisavad majandusekspertide hinnangul paljud Eesti töösturid silmitsi tootmismahtude kasvu pidurdumisega. BLRT Grupi majandustulemused kinnitavad, et panustamine erinevatele valdkondadele ja välisturgudele laienemine ning seal enda positsioonide stabiliseerimine ja kinnistamine on ennast õigustanud," lisas Berman.
Kontserni BLRT Grupp põhilised tegevusalad on laevaehitus, laevaremont, metalltarindite valmistamine, metallide müük, sadama- ja stividoriteenused, masinaehitus, vanametalli töötlemine, autotranspordi teenused, meditsiiniliste- ning tööstusgaaside müük.
BLRT Gruppi kuulub 65 tütarettevõtet Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Venemaal, Soomes ja Norras. Eesti kapitalil põhinev BLRT Grupp on loonud siin ligi 2000 töökohta. Ka piiritagused tütarettevõted pakuvad tööd ligi 1600 inimesele.
Seotud lood
Eesti kontserni BLRT Grupp kuuluv Leedu
ettevõte AB Vakaru laivu statykla ning Saksa BARD Engineering Gmbh sõlmisid
Baltimaade suurima laevaehituslepingu, mille maksumus on orienteeruvalt 700
miljonit krooni.
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.
Enimloetud
2
Üks esikolmiku firma olnud ka kolm aastat järjest Äripäeva gasell-ettevõte.
Viimased uudised
Mandri-Euroopa elektrivõrgu sagedusega sünkroniseerimine võib tuua hinnatõusu
Hetkel kuum
Kuidas tööstusettevõtet coachivalt juhtida?
Üks esikolmiku firma olnud ka kolm aastat järjest Äripäeva gasell-ettevõte.
„Elektrihind saab meil ainult üles minna“
Tagasi Tööstusuudised esilehele