Homme arutab Gazpromi direktorite nõukogu
leiukohtade arendamise selle aasta kulude 40 mld rublaste (18 mld krooni)
kärbete täpsemaid artikleid, kirjutas Vene ajaleht Gazeta.
Leiukohad, mis saavad nüüd vajalikud investeeringud hiljem, pidid toodangut andma 3-5 aasta pärast. Vene gaasitoodang võib peatselt väheneda, kuna tootmise arendamisse pole piisavalt panustatud, on varem öelnud mitmed autoriteetsed eksperdid.
Gazprom teatas investeeringute edasilükkamisest mais, täpsustamata siis seda objektide kaupa.
Vene gaasimonopol lükkab kaks aastat edasi Urengoi, Zapoljarnõi ja Prirazlomnõi leiukohtadesse planeeritud investeeringud, Shtokmani leiukohas aga kavatseb asetada suurema osa investeeringuist välispartnerite (Prantsuse Total ja teine seni avalikustamata partner) õlule. Suurim kärbe tabab gaasitranspordi süsteemi, mis tähendab Venemaa gasifitseerimise aeglustumist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pärast kärpeid jääb tänavuste kapitalimahutuste suuruseks 320 mld rubla (144 mld krooni).
Kärpe põhjusena on ettevõte märkinud soojast talvest tingitud gaasiekspordi vähenemist Euroopasse ja Beltransgazi (2,5 mld dollarit), Sakhalin Energy (7,45 mld dollarit) ning Mosenergo (2,3 mld dollarit) aktsiate ostu. Gazprom ei ole teatanud, et loobuks plaanist toota 2010.a. 640 mld m3 gaasi.
Seotud lood
Gazprom-Media ja maailma suurtegija
JCDecaux ühendavad jõud, et välireklaami operaatorite seas juhtivat kohta
saada.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.