Viimane suurem kahju, mis tekkis elektriliinist, oli Hamburgi sõnul läinud suvel Hiiumaal, kus süttis talumaja. Eesti Energia maksis hüvitiseks miljon krooni.
Hamburg rõhutas aga, et sugugi alati ei saa väita, nagu oleks kahjutule põhjus väljaveninud traatides või muud moodi alahooldatud liinides.
«Tihtipeale võib liin katkeda ka alles mõne aja möödudes peale vigastuse tekkimist,» väitis Hamburg. «Näiteks kui metsatööde käigus lastakse juhtmeile puu peale, aga suudetakse liin vabastada või kukub puu ise maha, nii et elektrikatkestust kohe ei tekigi. Juhtmed on aga välja venitatud ning võivad hiljem katkeda või tuule käes teiste juhtmetega kokku põrgates lühise tekitada.»
Metsameeste isetegevust liinide vabastamisel nimetab Hamburg väga ohtlikuks, ja mitte ainult selles mõttes, et liinile jääb varjatud vigastus.
Alles kevadel sai Põlvamaal Veriora vallas elektrilöögist surma saemees, kes läks liinile langenud puud läbi lõikama.
Guido Kokk Jõgeva päästeteenistusest manitseb inimesi igal juhul mahakukkunud või rippuvaist elektrijuhtmeist eemale hoidma, kuni pole kindlalt teada, et vool on liinist välja lülitatud. Madalpingeliini puhul võib inimene traatidesse tormates saada elektrilöögi, kuid ellu jääda, kesk- ja kõrgepingeliinide puhul seda lootust aga pole.