Autor: Agnes Ojala • 15. juuni 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Vastasel juhul ei hakkaks avatud energiaturg toimima. Kui mina oleksin elektritootja ja mulle kuuluvad ka liinid elektri viimiseks tarbijani, siis mina kaitseksin oma valdusi ega tahaks, et keegi teine minu liine pidi oma elektrit klientidele müüma hakkab," näitlikustas Kroes.

Et sellist olukorda vältida, tegeleb Euroopa Komisjon praegu uute reeglite väljatöötamisega.

"Tulevikus ei tohiks Gazpromil olla oma gaasijuhtmeid näiteks Saksamaal, sest see takistaks konkurente," tõi Kroes näite.

Eesti jaoks tähendavad plaanitavad muudatused seda, et Eesti Energia peaks loobuma Põhivõrgust ja Jaotusvõrgust ning keskenduma vaid elektri tootmisele. Elektri viimine klientideni ja selle müük peaks jääma kellegi teise kanda.

"Eesti puhul tuleb uurida, kas tagatud on julgeolek, et elektrit ei oleks võimalik kasutada poliitilistel eesmärkidel, ja teiseks, et ei oleks võimalik energiat kasutada ärilistel eesmärkidel dumpinguna. Siin on Eestil vaja läbi teha loomulik arengutsükkel, enne kui tulla küsimuse juurde, kas Põhivõrk tuleb Eesti Energiast lahutada," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Tähtaegadest, millal komisjon uued reeglid rakendada tahab, on praegu veel vara rääkida.