Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soe märts langetas Eesti Energia müüki
Eesti Energia elektrimüük Eestis moodustas
2007. aasta märtsis 638 gigavatt tundi (GWh), mis on 37 GWh ehk 5 protsenti
vähem kui varasemal aastal.
Müügilanguse põhjustas eelmise aastaga võrreldes soojem märts - keskmine temperatuur oli 8,7 0C võrra kõrgem. Müügile mõjus positiivselt Eesti üldine majanduskasv ning suure tarbija lisandumine, teatas ettevõte.
Eesti Energia keskmiseks hulgimüügi hinnaks Eesti suletud turul märtsis oli 412 kr/MWh, sama perioodi keskmine elektrihind Põhjamaade energiabörsil NordPool oli 372 kr/MWh. Võrdlemisi madal elektrienergia hind Põhjamaade energiaturul oli tingitud ühelt poolt suurest odava hüdroenergia kogusest seoses Norra hüdroreservuaaride kõrge veetasemega ja teiselt poolt madalast elektrinõudlusest seoses sooja ilmaga.
Võrdluseks: eelmise aasta märtsis oli NordPooli keskmine baaselektri hind 820 kr/MWh seoses külma ilmaga, vee vähesuse ning ebastabiilsusega kütuseturul. Samal ajal keskmine ärikliendi hind Eesti suletud turul oli 417 kr/MWh.
Eesti Energia avatud turu ehk suurtele äriklientidele suunatud müük Eestis kasvas märtsis 28%. See on tingitud eelkõige uue tarbija lisandumisest võrreldes eelmise aasta märtsikuuga. Suletud turu müük oli 48 GWh ehk 9% võrra väiksem kui eelmise aasta samal perioodil, sealhulgas müük koduklientidele langes ligi 20% ja äriklientidele 5% võrra.
Müük Eesti Energiasse mittekuuluvatele võrguettevõtjatele langes võrreldes eelmise aasta märtsikuuga umbes 9%.
Eesti Energia märtsis 2007 müüdud soojusenergia kogus oli 216 GWh, vähenedes võrreldes 2006. aasta märtsikuuga 85 GWh ehk 28% võrra seoses tunduvalt soojema ilmaga tänavu.
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.
Enimloetud
1
2
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Võitjal keskmine kuupalk 14 390 eurot. Palgakasvu tõid kõrged energiahinnad
“Kestlikkusega ei saa ka liiale minna”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele