Viljandi Metalli juhatuse esimees Jaak Sulg
ütles, et kuus miljonit krooni maksnud seadmete näol on tegemist viimaste
aastate suurima investeeringuga tehnoloogiasse ning see aitab vähendada inimeste
osa tootmisprotsessis, tõstes tööviljakust, kirjutas Sakala.
Ettevõtte arendusjuht Endel Mänd rääkis, et ehituskonstruktsioonidele on kogu aeg järjekorrad ning uus liin peaks neid lühendama. Samas võimaldab see panna rohkem rõhku kvaliteedile, sest automaatika tähendab suuremat täpsust ning hoiab ära inimlikud eksimused.
Männi kirjeldust mööda teevad töölised vanal liinil väga suure osa ära käsitsi. Näiteks peavad nad toormaterjali esmalt lindiga parajaks mõõtma, selle siis õigest kohast sae alla seadma ja sae vajaliku nurga all paika panema. Kui detail on valmis lõigatud, tõstetakse see vahepeal kõrvale ja alles seejärel puurpingi alla, kus käsitsi mõõtmine ja paikasättimine algab otsast peale.
Uute seadmetega jääb enamik sellest hulka inimesi ja aega nõudvast tööst ära, tarvis on vaid terasprofiilmaterjal kraanaga alusele tõsta ja vajalikud andmed masina arvutisse sisestada. Siis võtab masin juba ise materjali ette ning mõõdab, lõikab ja puurib seda. Uus lõikamis- ja puurimisliin lubab kergitada terasprofiilist ehituskonstruktsioonide tootmisvõimsuse kuni kolmekordseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Meie enda projekteerimisosakonnas kolmemõtmelisena kavandatud detailide kohta pole vaja isegi mõõte eraldi sisestada, sest failid tulevad projekteerijate arvutitest otse liini kompuutrisse," lisas Mänd.
Sellisel pingil võiks operaator isegi kodust interneti teel silma peal hoida, kuid Viljandi Metallis säärast kaugjuhtimisvõimalust kasutama ei hakata. Niikuinii peab olema kohal keegi, kes masinale materjali ette annab ning puure vahetab.
Seda, kui palju terasprofiilist ehituskonstruktsioone uue pingi abil rohkem teha jõutakse, peab näitama aeg. Maksimaalselt võib tootmismaht senisest lausa kolm korda suuremaks tõusta. Töökohti uue masina pärast siiski vähemaks ei jää ja koondama kedagi ei hakata.
"Inimesi on ju kogu aeg puudu ja väärtuslikest töötajatest loobuda oleks patt," leidis Jaak Sulg. "Paigutame nad ümber teiste tegevuste juurde."
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.