• 30.03.07, 11:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Urmas Laht võib hakata tootma abimakarone

PRIA peab läbirääkimisi Eesti abivajajatele jagatava 687 tonni makaronide tootmiseks Lääne-Virumaa ettevõttega Markilo OÜga, mille omanik on keskerakondlane endine riigikogu liige ja aktiivne põllumajanduspoliitik Urmas Laht. Leping tuleb sõlmida 5. aprilliks.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kommunikatsioonibüroo peaspetsialisti Piret Kaevatsi sõnul on leping OÜga Markilo veel sõlmimata, kirjutas Virumaa Teataja.
“Praegu lepitakse ikka veel kokku lepingu tingimustes. Seetõttu ei oska ka lõplike koguste ja abivajajateni jõudmise kohta midagi öelda,” lisas ta.
Riigihankekonkursil osalenud neljast ettevõttest osutus parimaks Leedu firma Malsena, kes aga loobus. “Meil on hea meel, et meie pakkumise suurusjärk sobib,” rääkis 2005. aastast Viru Möldri kaubamärgi all viljatooteid tootva Markilo OÜ juhataja Urmas Laht. Kui lepingut 5. aprilliks alla ei kirjutata, muutub hange kehtetuks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

PRIA eesmärk oli leida ja sõlmida leping tootjaga, kes valmistaks võimalikult suure koguse makarone, mille tootmiseks ja pakendamiseks on ette nähtud 2012 tonni sekkumisvarudest pärit nisu.
See tähendab, et PRIA ei anna tootjale raha, vaid teravilja, ja saab makaronid vastu.
“Toota tuleb 687 tonni makarone ja ülejäänud teravili jääb ettevõttele tootmiskulude katteks,” selgitas Laht.
Tema sõnul on firmal praegu käsil läbirääkimised jahutootjatega ja tehakse arvestusi, kas aasta alguse pakkumishindadega on võimalik vajaminevad tonnid makarone toota. PRIA tingimuste järgi peavad makaronid olema pakitud kilostesse pakkidesse ja need märgistatud sildiga “ELi abi”. Makaronide säilivusaeg peab olema vähemalt üks aasta.
Igale puudust kannatavale inimesele on ette nähtud umbes 10 kg. Makaroniabi vastu võtta pole kohustuslik.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.04.26, 15:15
Eesti tööstuses on puudu kuldsetest kätest, mis tulevad üha enam appi piiri tagant
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele