Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti vetesse Vene-Saksa gaasijuhet tõenäoliselt ei tule
Keskkonna-ministeeriumi asekantsleri Harri
Liivi sõnul Vene-Saksa gaasijuhet Eesti vetesse suure tõenäosusega ei tule, kuna
arendaja ei jõuaks oma projektiga soovitud ajaks valmis.
Soome keskkonnaametnikud väitsid täna mitmete agentuuride teatel, et Vene-Saksa gaasijuhe võiks Soome vete asemel kulgeda Eesti majandusvööndi kaudu. Ametnikud põhjendasid oma seisukohta sellega, et kavandatud trassi asukohast lõuna pool, alal, mis jääb Eesti majandusvööndisse, on mere põhi ehituseks sobivam – meri on sügavam ning põhi tasasem.
Samas eraldi uuringuid Eesti vetes ehk majandusvööndis seoses gaasijuhtme projektiga keskkonnaministeeriumi andmetel tehtud ei ole, kuna luba nende tegemiseks ministeeriumilt taotletud pole.
“Soome seisukoht võib ka õige olla, et Eesti vetes võib olla sobivamad kohad selle gaasijuhtme paigaldamiseks, kuid suure tõenäosusega arendaja selleks täiendavaid uuringuid tegema ei hakka, sest see on kallis ja venitaks projekti arendamist veelgi,” ütles Liiv Eesti Päevaleht Online`ile. “Sel juhul peaks arendaja taotlema ka vastava vee-erikasutusloa Eestilt, see aga võtaks vähemalt pool aastat aega.”
Läänemerre rajatava gaasijuhtme projektile on piiriülese keskkonnamõju hindamise (KMH) algatanud päritoluriigid, kelle sekka Eesti ei kuulu.
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansip tõrjus Soome
ettepanekud, mille kohaselt peaks Vene-Saksa gaasijuhe kulgema Eesti
majandusvetes.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
1
2
Masina- ja metallitööstuse käive kasvas 10%. Eesti ekspordi surmatalv on läbi.
3
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
4
5
Viimased uudised
Kiire muutuse käivitajaks oli võit Rootsi riigihankel
Üritused
Hetkel kuum
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Veiko Vaher: “Miinimumpalka tuleks oluliselt kiiremini tõsta”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele