Autor: Tõnis Arnover • 14. veebruar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tahame Ignalina tuumajaama ehitamise projektiga kiiresti edasi liikuda. Eesti jaoks ei ole oluline niivõrd tulevane aktsiate jaotus, kui just kiire edasiminek,” ütles Eesti peaminister.

Ansipi sõnul oleks otstarbekas, et pärast 2013. aastat, kui Eestil tekib tõsisemaid probleeme süsihappegaasi jm heitmetega, võiks Ignalina abil katta 25-30% Eesti energiavajadusest. Eriti kui seal toodetav elektri hind on samal tasemel praegu Narvas toodetava elektri hinnaga.

Et viimasel ajal on Poola väljendanud huvi Ignalina projektiga liitumise vastu, siis leidis Eesti peaminister, et kui see aitab kaasa Leedu ja Poola elektrivõrkude ühendamisele, siis oleks Poola kaasamine otstarbekas. Sellisel juhul tuleks uus tuumajaam ehitada suurema võimsusega. Peaministrid rõhutasid, et nii Leedu–Poola kui ka Leedus arutatav Leedu–Rootsi elektrikaabli ehitamine lisaksid Balti riikide energiasõltumatust.

Leedu peaminister Gediminas Kiriklas ütles, et Leedu valitsuses on praegu koostamisel seaduseelnõu, milles Leedu teeb ettepaneku seoses suurema vastusega suurendada Leedu osalust kavandatavas Ignalina tuumaprojektis. Trakai kokkuleppe kohaselt pidi riikide osalus jagunema teatavasti võrdsel alusel.

„Selle eelnõu saadame kõigele partneritele lähiajal tutvumiseks,” ütles ta. Ansip täiendas, et Eesti sooviks on, et seadusse ei pandaks kirja omanike ringi.

Kuna kõigil kolmel Balti riigil on probleeme inflatsiooniga, mis on peamine takistus nende pääsemisel ELi rahaliitu, siis ütlesid peaministrid, et võimalik on kolme Balti riigi koostöö, mis aitaks ühiselt inflatsiooni ohjeldada. Üheks niisuguseks valdkonnaks võiks olla aktsiiside tõstmine, mis on kavas kõigis kolmes riigis. Seda tuleks teha koordineeritult, arvasid nad.