Augusti lõpus ja septembris ostis toonane Oskar LT 49% omanik Ants Jänes kõiki kaasaktsionäre teavitamata väikeomanikelt aktsiad kokku ja müüs kontrollpaki Wõro Kommertsile. Ostulepingus seisis, et aktsiad lähevad ostjale üle lepingu allkirjastamise hetkel.
Kui teine 49% Oskar LT omanik Aldo Parik tahtis oma ostueesõigust kasutada, selgus, et Jänesel aktsiaid enam pole. Samal ajal püüdis 13 miljoni krooni eest kontrollpaki oma väärtpaberikontole kandnud Wõro Kommerts Oskar LT juhtkonda välja vahetada.
Kuna Parik aktsiaid ei saanud, pöördus ta mõni nädal tagasi Tartu maakohtusse hagiga, milles nõuab aktsiate ülemineku tühistamist ning enda omandiõiguse tunnustamist. Hagis on kostjateks nii Oskar LT aktsiate müüja Ants Jänes kui ka nende ostja Wõro Kommerts.
Möödunud nädalal käskis kohus arestida Wõro Kommertsi väärtpaberikontole kantud 11 623 Oskari aktsiat. Lisaks lubas konkurentsiamet Oskar LT üle võtta ainult siis, kui kohus jätab Pariku hagi rahuldamata. Ühtlasi vaeb konkurentsiamet Wõro Kommertsi väärtegu.
Wõro Kommertsist ei õnnestunud eile kommentaari saada, kuna firma juht Kaido Kaare viibis välismaal.
Oskar LT endine omanik Ants Jänes ütles eile aktsiamüügi kommentaariks: "Enda asju võin ma müüa, nagu ma tahan." Jänese sõnul ei teinud ta aktsiate müügisoovist juba pikka aega saladust.
Wõro Kommertsile müümise põhjusena tõi Jänes välja, et ei saanud Parikult ostupakkumist. "Ma ei tea, mis edasi saab," lisas Jänes hagi kohta, "ega kohtu vastu ei saa."
"Võis ette näha, et ma Wõrot siia investoriks ei taha," rääkis Parik. "Ettevõte on seisus, kus laenud hakkavad panka tagasi jõudma ja müük kasvab iga kuu veerandi võrra. Seetõttu tasub aktsiat hoida."
Jänese väidete kohta ütles Parik: "Ta on küll öelnud, et on väsinud ega viitsi punnitada, aga seda juttu pole olnud, et ta tõsiselt müüa tahab. Mulle ta kindlasti aktsiaid pakkunud pole."
Seotud lood
Eesti suuruselt teine lihatoodete
valmistaja Wõro müüs jõulunädalal üle 40 tonni verivorsti ehk ligi miljon
verivorstijuppi, teatas firma.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.