Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Estonian Celli tegevjuht: Venemaa ohustab Eesti saetööstusi
Estonian Celli tegevjuht Margus Kohava peab
tselluloosi- ja paberitööstuses suurimaks probleemiks paberipuidu hindade
tõus.
Äriplaanil esinenud Kohava tõi näiteks, et haava paberipuu hind on kuue aastaga tõusnud 62%. Estonian Celli aastasest puidukiu vajadusest 60% kaetakse vanapaberi ja 40% värske puiduga. Paberipuidu hinna tõus ja elektri hinna tõus on enim nende tegevust mõjutanud.
"Ainus viis ellu jääda on efektiivsust tõsta," märkis Kohava. Tselluloosi hind kõigub väga palju. Uued modernsed tehased ja paberitehaste maksevõime mõjutavad tselluloosi tootmist.
"Meil on aega viis aastat, et muuta oma turundussüsteemi. Vastasel juhul lähevad asjad täbaraks," rääkis Kohava. "Tuleb mõelda just kallineva tooraine probleemile kasvavate tootmismahtude tingimustes."
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Metsamaterjali Venemaalt siia toomine on Eesti saetööstustele kindlasti ohtlik," ütles Kohava. Tooraine hinnad tõusevad kindlasti Venemaa turu tooraine nõudluse kasvu tõttu, lausus Kohava.
Eile õhtul välja lülitunud kõrgepingeliin
jättis toiteta Estonian Celli haavapuitmassitehase seadmed. Olulisi probleeme
elektrivarustusega on ka Kunda Nordic Tsemendil.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.