Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 22. september 2020

„Meil on väga ilus vabrik,“ tunneb Maie Niit silmnähtavalt uhkust. „Viimati ehitasime endise noorkarjalauda asemele parkimisplatsi. Hoone betoonpõrand oli nii kõva, selle lammutamine oleks olnud tohutu töö ja seepärast otsustasime kasutada põrandat autoparkla aluse maana. Mitte kaua aega tagasi sai valmis uus töökoda, mille kohta on öeldud, et sellist töökoda pole isegi suurtel lihatööstustel. Meil on nüüdisaegne reoveepuhasti, korralik puukuur, kuhu varume toodangu suitsutamiseks vajaliku koguse lepapuud, meil on autopesula, kus töötajad saavad ka oma autosid pesta.“

Lihatööstuses töötab ligi 35 töötajat, koos Otepääl tegutseva OÜga Karni-Voor ning Tartu ja Võru turul müüjatega on grupis kokku 45 inimest. „Oleme maapiirkonnas täiesti arvestatav tööandja,“ räägib Otepää Lihatööstus Edgari tegevjuht Maire Niit. „Meie palgad on igati konkurentsivõimelised piirkonna olulisemate tööandjatega.“ Maire Niit on Maie Niidu minia, kes võttis ämmalt juhtohjad üle kolm aastat tagasi.

Ühine pere söögilaua taga

„Põhikaader on töötanud siin 20-25 aastat, on tekkinud tõeline meeskonnatunne,“ iseloomustab Maire Niit töötajaskonda. „Meie inimesed ei tule tööle selleks, et mingi hunnik toodangut ära teha ja siis koju minna. Nad südamest tahavad head toitu teha. See käib meie au pihta, kui toodang ei ole kvaliteetne. Igal tööpäeva hommikul kell kümme pakume töötajatele hommikusööki, ühtlasi on see värske toodangu ühine degusteerimine. Samas jagame töötajatele ka vajalikku informatsiooni, näiteks tarbijate tagasisidet toodangu kohta.“

„Vorstitegemine ei ole kõige tähtsam meie elus, vaid sink-vorst ongi meie elu,“ võtab Maie Niit perefirma tegutsemisfilosoofia kokku. „Sellega me tähtsustame oma tegevust, me rõhutame, et millegi muuga me ei tegele. Mõned teised teevad mutrite kõrval mingit vorsti ka.“

Uute töötajate otsimisel kasutab perefirma CV Keskuse andmebaasi. „Kõige lootustandvamad tööotsijad on siiski need, kes astuvad ise uksest sisse tööd küsima või keda on meie oma töötajad soovitanud,“ räägib Maire Niit. „See aga, kas inimene ka siia tööle jääb, otsustab kollektiiv. Kui inimene kollektiivi ei sobi, siis ta puksitakse õige pea välja.“

Vabrik kui koolituskeskus

Maire Niidu sõnul on kõige suurem probleem selles, et kutsekoolides ei õpetata enam lihatehnolooge. „Võtame tööle inimesi, kellel on vähemalt koka haridus ehk mingigi baasteadmine toidu käitlemisest ja õpetame ta kohapeal välja.“ Niisamuti on murekohaks toidutehnoloogia eriala tudengid, kes pärast praktikaperioodi ja pärast kooli lõpetamist teed tagasi toidutööstusesse ei leia.

Varmalt sekkub arutellu Maie Niit: „Oleme riigilt võtnud ära lihatehnoloogide koolitamise, aga riik meile koolitamise eest sentigi ei maksa. See ei ole päris õige.“ Tal on üht-teist öelda ka jaekaubanduse kohta, mis dikteerib hindu. „Jaekaupmehed ei lase üldse hindu tõsta,“ seletab Maie Niit. „Kui lihatööstusel tooraine hind langeb, siis jaekaupmehed ütlevad kohe, et teil ju tooraine hind kukkus, laske teie ka oma kauba hind alla. Aga kui lihatööstusel tooraine hind tõuseb, siis jaekaupmehed ei ütle selle kohta midagi, nad justkui ei teakski seda.“

Lisaks Maie ja Maire Niidule töötavad lähikondsetest pereettevõttes veel Maie poeg Andrus Niit tehnikadirektorina ja vennatütar Anu Tiirmaa kauba väljastajana. Maire Niidu kinnitusel on nende pere kaks last teeninud taskuraha ja saanud töökogemuse lihatööstuses, värvides planku ja pakendades toodangut. „Lapsed lõpetasid äsja ülikooli ja praegu töötavad mujal, aga mine tea, võib-olla keegi neist tuleb kunagi ka siia,“ lausub Maire Niit. „Poeg on muiates öelnud, et ta on olnud perefirma kõikidel juhatuse koosolekutel. Need toimuvad ju nädalavahetusel kodus. Töö tuleb meiega koju kaasa, see on pereettevõtte elustiil ja võlu.“

Unistus mõisapargist

Lõpetuseks tahab Maie Niit kangesti rääkida oma unistusest. „Eesti Vabariik võiks olla nagu heakorrastatud mõisapark,“ alustab ta pateetiliselt. „Nagu pargis ei pea kõik puud olema ühesugused, peaks ka ettevõtlus olema mitmekesine. Peaasi, et kõik oleks hästi hoitud ja korrastatud. Et oleks riik, kus kõikjal on ilus vaade.“

Aga milline on unistus seoses Otepää lihatööstusega?

„On koostatud üks horoskoop, mis ütleb, et aastal 2038 on sellel ettevõttel eriti edukas majandusaasta,“ vastab Maie Niit küsimusele ja lisab naerdes: „Siis on minu sajas sünnipäev. Ma olen vahel töötajatele peetud kõne lõpetanud lausega, et arvestage, et teil on siin igavene töökoht, sest aastal 2038 on eriti edukas aasta.“

Mis on mis?

OÜ Otepää Lihatööstus Edgar

* Asutatud 3.01.91, tootmisega alustati 7.04.92.

* Asutaja ja põhiomanik Maie Niit, tegevjuht kuni 2017. aasta oktoobrini.

* Tegev- ja finantsjuht Maire Niit.

* Päevane toodang umbes 2 tonni.

* Toodab lihatööstuse klassikalisi tooteid: keeduvorsti, poolsuitsuvorsti, suitsuvorsti, maksavorsti, grillvorsti, toorvorsti, grill-liha, sinki, sülti, pasteeti.

* 2019. aasta käive 2,1 miljonit eurot.

* Eesti üks väiksemaid lihatööstusi, mis omab tapamaja.

* Gruppi kuulub ka Otepääl toiduainete müügi, toitlustamise ja majutusega tegelev OÜ Karni-Voor.

* Grupis töötab 45 inimest.