Autor: Meelis Tomson • 22. oktoober 2019

Jättes kõrvale ettevõtja isiklikud eelistused kohususte tasumisel, määrab ettevõtte võime tasuda oma kohustusi ehk likviidsuse raha jääk ettevõtte kontol. Tihti räägitakse rahavoost kui ettevõtte vereringest, mida on vaja jätkusuutlikuks eksisteerimiseks. Finantsjuhtimisettevõtte CFO Advisori tegevjuht Imre Noorkikas toob esile viis võimalikku põhjust, mis tekitavad rahajäägi negatiivse muutuse pangakontol. Ja annab nõu, kuidas seda vältida.

Põhjus 1: Tähtaja ületanud müügiarved

Laekumata arve tähendab olukorda, kus toode on müüdud või teenus on osutatud, aga raha selle eest on veel saamata. Tekkepõhine kasumiaruanne näitab tõenäoliselt küll kasumit, ent kontole pole raha jõudnud ja seega ei saa seda kasutada tekkinud kohustuste tasumiseks. Põhjusteks võib olla nii ostja nõrk krediidivõime kui ka unustamine, kuid kokkuvõttes tähendab maksmata arve laekumata raha, mille puudumisel tuleb kohustused täita kellegi teise arvelt või pangalaenuga.

Kuidas seda vältida? Eelkõige tuleb ettevõttes tagada ressurss ületähtaja arvetega tegelemiseks. Arvestades laekumata arve negatiivset mõju ettevõtte rahale, tuleb juurutada selged põhimõtted nii müügiarvete väljastamiseks kui ka tegelemiseks tasumata arvetega. Alustada võiks kontrolli tugevdamisega ostjate maksevõime üle: uue kliendi puhul või kaheldava maksepraktikaga klienti puhul tuleb kindlasti küsida ettemaksu. Samuti leppida raamatupidajaga kokku meeldetuletuste saatmine ja lisaks rakendada täiendavaid meetmeid ostjate maksekäitumise distsiplineerimiseks, rakendades viivismäära või kaasata võlgnevuse sissenõudmisega tegelevaid ettevõtteid.

Põhjus 2: Vale hinnastamine

Vale hinnastamine tähendab olukorda, kus toote või teenuse müügist saadav tulu ei kata ära toote või teenuse valmistamisega/osutamisega seotud kulusid, ettevõtte üldkulusid ega too soovitud kasumit. Sel juhul tuleks üle vaadata senine hinnakujundus ning toote või teenuse omahind. Tuleb veenduda, et kõiki otseseid toote valmistamise või teenuse osutamisega seotud kulud on arvestatud, sealhulgas sisseostetud teenuseid. Üle tuleb vaadata senised seadmete omahinnad, eelduslikud protsesside maksumused, kasutada olevate töötundide hinda ning veenduda, et lisatav kasum katab ära nii ettevõtte üldkulud kui toob ka piisavalt kasumit.

Kui kõik eelnev on paigas, ent turg ei võimalda hinda korrigeerida, tuleb otsida võimalusi toote või teenuse omahinna vähendamiseks: muuta materjale, tegeleda tootearendusega või leida muid võimalusi üldkulude vähendamiseks. Vahel on lahenduseks ka müügimahtude kasv.

Põhjus 3: Kulude ebapiisav jälgimine

Kulude kontrollimatu kasv on üheks oluliseks põhjuseks, miks rahajääk kontol väheneb. See tähendab, et kulud kasvavad kiiremini kui tulud või kulude suurus ei vasta seatud eesmärkidele. Selle vältimiseks peaks ettevõttes olemas kasutusel finantseelarve, milles pole tähtis niivõrd antud eelarve detailsus iga kulurea osas, kuivõrd sealt saadav signaal ja tagasiside vajalike meetmete võimaliku rakendamise osas. Finantseelarve annab võimaluse reageerida enne olukorra kriitiliseks muutumist. Teatud olukorras võib aga kiirem kasv kulude olla teadlik valik ning igati aktsepteeritav, näiteks uuele turule sisenemisel, turunduskulude tegemisel uue kliendi võitmiseks või tootearenduse puhul.

Põhjus 4: Nõrk finantsinfo juhtimiseks

Selge ja operatiivse tagasiside annab juhtimisaruande juurutamine, mis on kokkuvõtlik ning analüütiline sisend juhtkonnale otsuste langetamiseks. Juhtimisaruanne peaks koondama lisaks finantsinfole (tulud, kulud ja kasum) infot just laekumata arvete kohta, andma ülevaate tarnijatele tasumises osas ning jälgima muid ettevõtte tegevusest tulenevaid olulisi mõõdikuid, nagu efektiivsus. Kui ettevõttes puudub finantsjuht ja raamatupidamine on teenusena sisse ostetud, võib tekkida kogunev info otsustamiseks olla ebapiisav või hiline.

Põhjus 5: Konkurents

Regulaarne konkurentide tegevusega kursis olemine on oluline sisend ettevõtte igapäevases juhtimises ning strateegiliste otsuste langetamise. Hinnamuutused, uued tooted, investeeringuid, töötajate palkamine ning kasumlikkus peaksid olema näitajad, mida analüüsida võimalikult regulaarselt. Osa nimetatud infost koguneb tõenäoliselt igapäevase tegevuse käigus, konkureerides samade klientide ja tellimuste pärast. Samuti on võimalik vähemalt kord aastas koguda teavet konkurentide kohta nende majandusaasta aruannetest.