• Mart ValnerMart Valner
Cleantech
00:00
Peatükid
Puhta tööstuse liidu juht: kliimakonverentsi tegelik väärtus Eesti ettevõtetele selgub alles hiljem

Türgis Antalyas toimuva COP31 kliimakonverentsi keskmes on elektrifitseerimine, energiatõhusus ja ringmajandus. Eesti Puhta Tööstuse Liidu juhi Karlis Goldsteini sõnul ei tasu aga konverentsi edukust hinnata üksnes riikidevaheliste kokkulepete järgi, vaid Eesti ettevõtete jaoks võivad olulisemaks osutuda hoopis uued ekspordivõimalused ja äripartnerid.

Maailma kliimakonverentsi esimene nädal on möödunud vastuolulises õhkkonnas. Ühelt poolt räägitakse uutest investeeringutest ja senisest kiiremast üleminekust puhastele tehnoloogiatele, teisalt on riikidel endiselt keeruline jõuda üksmeelele fossiilkütuste kasutamise ja kliimarahastuse küsimustes.

Äripäeva raadio saates “Cleantech“ rääkis Eesti Puhta Tööstuse Liidu juht Karlis Goldstein, et hoolimata rahvusvahelisest ebakindlusest on konverents Eesti ettevõtetele oluline võimalus.

“Väikses Eestis otsitakse just nimelt turgusid, võimalusi kasvada ja kliente,“ selgitas Goldstein. Tema sõnul on Eesti paviljoni programm saanud esimesel nädalal positiivset tagasisidet ning konverentsil osalemine aitab hoida diplomaatilisi suhteid, aga ka luua uusi ärikontakte.

Elektrifitseerimine avab Eesti ettevõtetele uusi turge

Üks COP31 keskseid aruteluteemasid on maailma majanduse kiirem elektrifitseerimine. Konverentsil on Goldsteini sõnul arutlusel eesmärk suurendada elektri osakaalu energia lõpptarbimises 2035. aastaks 35%ni. Praegu on see tema sõnul ligikaudu 23%.

Goldstein peab sellist suunda Eesti ettevõtetele soodsaks, sest suur osa Eesti puhta tööstuse teadmistest ja tehnoloogiatest on seotud just energeetikaga. Selliste näidetena võib välja tuua Skeletoni superkondensaatorid, elektrolüüserite arendamise ning nutikad hoonete energiajuhtimise lahendused.

“See 35% aastaks 2035 sobiks meile päris hästi ka Eestile just ärivõimaluste leidmiseks,“ ütles Goldstein.

Tema sõnul on Eesti ettevõtete jaoks eriti huvitavad Lähis-Ida ja Aasia turud, kus majanduse ja energiatarbimise kasv loob nõudlust uute tehnoloogiate järele. Kuna nende piirkondade delegatsioonid on kliimakonverentsil kohal, annab see Eesti ettevõtetele võimaluse leida uusi kliente ja koostööpartnereid.

Ringmajanduse areng sõltub sellest, kas jäätmetest saab tooraine

Elektrifitseerimise kõrval pööratakse konverentsil tähelepanu hoonete energiatõhususele ja jäätmetekke vähendamisele.

Goldsteini sõnul on arutelu all eesmärk vähendada 2035. aastaks hoonete energiatarbimist 25% ning jäätmeteket 50%. Ta tõdes siiski, et eelkõige hoonete puhul on muutuste elluviimine keeruline ja aeganõudev.

Hoonete renoveerimine on kallis ning inimesed ja ettevõtted teevad suuremaid investeeringuid enamasti siis, kui need muutuvad muudel põhjustel vajalikuks. Ühe võimalusena energiakasutust tõhustada tõi Goldstein välja kaugkütte, mille puhul saab energiatootmise tehnoloogiat muuta ilma iga üksikut hoonet ümber ehitamata.

Ringmajanduse puhul on tema hinnangul keskne küsimus see, kuidas muuta tänased jäätmed homseks tooraineks.

Eestis tegutseb näiteks Neular, mis kasutab ümbertöödeldud plasti uute ehitusmaterjalide valmistamiseks. Selliste ettevõtete areng sõltub aga sellest, kas neil on võimalik saada piisavas koguses ja ühtlase kvaliteediga materjali.

Euroopa peab vähendama sõltuvust välismaistest ressurssidest

Puhta tööstuse arengut ei saa Goldsteini hinnangul vaadata lahus Euroopa julgeolekust ja konkurentsivõimest.

Kui seni on Euroopa sõltunud suurel määral imporditavatest fossiilkütustest, siis üleminek taastuvenergiale ja uutele tehnoloogiatele tekitab omakorda vajaduse kriitiliste maavarade järele.

Euroopas kõiki vajalikke toormeid ei leidu. Seetõttu ei tähenda fossiilkütustest loobumine automaatselt täielikku majanduslikku sõltumatust.

Goldsteini sõnul tuleb siiski eristada sõltuvust, mis tekib näiteks tehnoloogia rajamisel, ning sõltuvust, mis kestab kogu selle kasutamise aja.

Fossiilkütuste puhul tuleb imporditud ressurssi pidevalt juurde osta. Taastuvenergia tehnoloogiate puhul on suur osa materjalivajadusest seotud seadmete tootmise ja rajamisega. Kui neid materjale on võimalik hiljem uuesti kasutada, väheneb ka vajadus uute importressursside järele.

Just seetõttu peab Goldstein ringmajandust oluliseks osaks Euroopa majandusliku vastupidavuse suurendamisel.

Samas on Euroopa jaoks endiselt suur väljakutse energia tootmise, tarbimise ja salvestamise omavaheline sobitamine. Eriti oluline on leida lahendused, mis võimaldaksid kasutada ajas muutuvat taastuvenergia toodangut tööstuse vajaduste katmiseks.

Kliimakonverentsi väärtus ei piirdu lõppdeklaratsiooniga

Kuigi kliimakonverentse kritiseeritakse sageli selle pärast, et suured lubadused ei jõua tegelike muutusteni, peab Goldstein rahvusvahelise kohtumispaiga säilitamist vajalikuks.

Tema sõnul ei saa eeldada, et üks konverents lahendaks kõik puhta tööstuse arenguga seotud küsimused. Samas on oluline, et poliitikud, ettevõtjad, teadlased ja kodanikuühiskonna esindajad saaksid regulaarselt kohtuda ning ühiseid eesmärke otsida.

Eesti jaoks on tema hinnangul eriti tähtis konverentsil aktiivselt kohal olla.

“Kui toimub COP, siis olgu meie ka seal korralikult kohal. COPi korraldamine ei sõltu meist, aga seal osalemine ja see, kuidas Eesti oma ettevõtteid esindab, on meie teha,“ rõhutas Goldstein.

Tema hinnangul võiks Eesti delegatsiooni edukust hinnata kolme tulemuse põhjal: kas ettevõtted leidsid uusi välispartnereid, kas Eesti ettevõtete vahel sündis uusi koostööideid ning kas rahvusvahelised arutelud aitasid paremini mõista tööstuse ees seisvaid probleeme.

Seejuures ei piisa ainult konverentsilt saadud positiivsetest muljetest. Goldsteini sõnul tasuks ettevõtetelt mõne nädala või kuu pärast uuesti küsida, kas kohtumistest sündis ka tegelikke koostööprojekte.

“Meil on ideid, meil on väärtusahelas sobivaid ettevõtteid. Pigem on küsimus välispartneritega koostöös ja ühise meele leidmises,“ ütles Goldstein.

Saadet juhtis Mart Valner.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele