Eesti tõi sõja tõttu oma kütusevaru kodumaale

Kui ajalooliselt on Eesti kütusevarust olnud üle poole välismaal, siis sõja tõttu asub nüüdsest ligi 90% Eestis, ütles AS Varude Keskuse juht Ando Leppiman saates “Äripäeva fookuses”.

Leppimani sõnul on ajalooliselt üle poole Eesti vedelkütuse varudes asunud välisriikides - Soomes, Rootsis ja mujalgi. “Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse saime ülesande valitsuselt kui ka toimetasime ise selle nimel, et need varud Eestisse ära tuua suures osas,” selgitab Leppiman.

Seega asub tänase päeva seisuga ligi 90% meie vedelkütuse varudest Eestis. Vedelkütuse varu on Leppimani sõnul on ka see varuliik, mida on riigil teiste varudega võrreldes aastase lõikega tarbimispäevadesse arvestades kõige rohkem ehk siis varud katavad 90 päeva tarbimist. “Või isegi tegelikult natuke rohkem. Ehk siis kolm kuud, kui tarbimine jääb  praegusega samasuguseks, me saaksime oma varudega riigina hakkama.”

Kriisiolukorras müüakse kütusevarud hulgimüüjatele, kes siis seda tarbijatele kriisiolukorras tõenäoliselt läbi kriisikindlate tanklate edasi müüvad. Riiklik kütusevaru müüakse Leppimani sõnul kas soetushinna või turuhinna eest, olenevalt milline neist sel hetkel kõrgem. “Me teeme ikkagi müügipakkumised ettevõtjatele, kes siis on valmis kütust meie käest selle hetkel hinnaga ostma või mitte. Nii et mingisugust riiklikku hinnamääramist kui sellist kindlasti ei teki.”

Kütusevarude kõrval räägib Ando Leppiman saate esimeses pooles ka teistest Eesti kriisivarudest, samuti sealhulgas ligi 80 kriisikindlast tanklast ja loomisel olevast 110 kriisipoe võrgustikust, 

Saate teises osas analüüsime endise majandusministeeriumi kantsleri ning ka Eesti Inseneride Liidu presidendi Leppimaniga Eesti majanduse seisu ja investeerimiskliimat ning heidame põgusa pilgu ka Leppimani kui eraisikust investori portfelli. Saatejuht on Lauri Leet.

Fotol lõppenud kütuseprobleemiga tegelevad pahased autojuhid.

Foto: David Zalubowski/AP/Scanpix