Kui 2014. aastal küündis Ericsson Eesti müügitulu üle 1,3 miljardi euro ja kasumit teenis ettevõte kümneid miljoneid, siis nüüdseks on tulemused märksa tagasihoidlikumad, kirjutab
Äripäev.

- Ericsson Eesti öise vahetuse töölised lahkuvad vabrikust.
- Foto: Raul Mee
Mobiilseadmete tootmisele keskenduva Ericsson Eesti müügitulu on viimase nelja aastaga vähenenud pea poole võrra. Kui 2017. aastal oli ettevõtte müügitulu 815 miljonit eurot, siis mullu jäi see 701 miljonile. Seega kaotas ettevõte aastaga müügitulust 14 protsenti, selgub Äripäeva Infopanka laekunud majandusaasta aruandest.
Ericsson Eesti puhaskasum kahanes samuti: 2017. aasta 3,84 miljoni eurone tulemus asendus eelmisel aastal 3,38 miljoniga, seega tagasilöök oli 12 protsenti.
Ettevõte märgib tegevusaruandes, et 2018. aasta käibe vähenemine on korrelatsioonis väiksemate tootmismahtudega kui eelneval aastal.
"Väiksemad tootmismahud on tingitud asjaoludest, et Tallinna tehas tegi suuri ettevalmistusi 5G-raadiote tootmiseks, mis on suur osa 2019. aasta portfellist," selgitab ettevõte. "Samuti suurendati veelgi uute toodete industrialiseerimise mahte ja projekte ning vähendati masstootmise osakaalu Tallinna tehase tegevuses. See on ka vastavuses Ericssoni üldise strateegiaga, et Ericssoni oma tehased peaksid rohkem tegelema arenduse ja industrialiseerimisega ja vähem masstootmisega."
Ühe suurima murekohana hindab Ericsson Eesti, mis on üks riigi suurimaid tööandjaid, personaliga seotud riske. Ettevõte näeb endiselt ühe peamise riskina tulevikus jätkuvalt erialase väljaõppega töötajate vähenemist tööjõuturul. Sarnaselt varasemaga jätkab ettevõte riskide maandamiseks koostööd õppeasutustega, et suurendada kvalifitseeritud spetsialistide värbamist ettevõttesse. Peamised koostööpartnerid on Tallinna Tehnikaülikool ning Tallinna Polütehnikum.
Seotud lood
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.