Tõnu Mertsina: välisnõudlus paraneb aeglaselt, kuid kindlalt
Ekspordi kasv annab lootust meie majandusseisu paranemiseks, kuid üha rohkem riike toetab oma ettevõtteid ja kaitseb turgu välisfirmade eest. See halvendab ka Eesti ettevõtete konkurentsiolukorda, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tõnu Mertsina, seekord konverentsil Tööstuse Äriplaan.
Foto: Raul Mee
Eelmise aasta suvest alguse saanud kaupade ekspordi kasv novembris jätkus, mis oli ka ootuspärane. Eesti päritolu kaupade väljevedu suurenes aastases võrdluses 6%. Eksport suurenes nii jooksev- kui ka püsivhindades. Kuigi kasvu taga on paljuski eelmise aasta madal võrdlusbaas, oli aasta teisel poolel ekspordikasv varasemast veidi tugevam ka kuises võrdluses. Ekspordi suurenemine peaks toetama ka kogu sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu.
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta novembris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3%, import jäi samale tasemele. Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid.
Juba kolmandat kuud järjest on näha Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu ja see annab vaikselt kindlust tööstussektori madalseisu lõppemisest, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla tänaste väliskaubanduse andmete valguses.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.