Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Antropoloogia Keskuse antropoloogidega läbi viidud uuringust tuli välja, et tööstussektor ei näita laiemale üldsusele oma uuenduslikku, innovaatilist ja inimkeskset nägu. Kogukonnaliikumiste ja rohepöörde kontekstis on kerge näha tööstust pahalasena, kelle vastu koonduda. Eesti kohalikud sündmused alates fosforiidisõjast, jätkates tselluloositehase või Eesti Energia õlitehasega on tekitanud kahepidise nähtuse. Ühelt poolt on inimesed tööstuse suhtes pehmelt öeldes skeptilised, kuid teisalt on näha, et Eesti tööstussektor on kaitses kapseldunud. Kuna tööstusest ei taheta kuulda, ei oska ka selle sektori ettevõtjad jagada oma edulugusid.