Tööstusel ja ühiskonnal on sarnased alusväärtused, aga protsessi käigus jõutakse üksteise mõistmise asemel hoopis põhimõttelise vastandumiseni. Toon välja kolm mustrit, mis aitaksid tööstussektoril näidata oma tõelist palet ja pälvida poolehoidu nii kogukonnas kui ühiskonnas, kirjutab Antropoloogia Keskuse asutaja ja antropoloog Keiu Telve.

- Ühelt poolt on inimesed tööstuse suhtes pehmelt öeldes skeptilised, kuid teisalt on näha, et Eesti tööstussektor on kaitses kapseldunud, kirjutab Antropoloogia Keskuse asutaja ja antropoloog Keiu Telve.
- Foto: Erakogu
Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Antropoloogia Keskuse antropoloogidega läbi viidud uuringust tuli välja, et tööstussektor ei näita laiemale üldsusele oma uuenduslikku, innovaatilist ja inimkeskset nägu. Kogukonnaliikumiste ja rohepöörde kontekstis on kerge näha tööstust pahalasena, kelle vastu koonduda. Eesti kohalikud sündmused alates fosforiidisõjast, jätkates tselluloositehase või Eesti Energia õlitehasega on tekitanud kahepidise nähtuse. Ühelt poolt on inimesed tööstuse suhtes pehmelt öeldes skeptilised, kuid teisalt on näha, et Eesti tööstussektor on kaitses kapseldunud. Kuna tööstusest ei taheta kuulda, ei oska ka selle sektori ettevõtjad jagada oma edulugusid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime kasvatamiseks vajame suuremat muutust majanduses ja ühiskonna mõtteviisis, kirjutab Eesti Tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt. Sealhulgas on hädavajalik üldsuse arusaam, et Eesti riigi hakkamasaamise tagab tugev ja innovaatiline majandus.
Kraanade, materjalikäsitlusmasinate ning lisaseadmete müügi ning hooldusega tegelev ScanBalt Crane OÜ tähistab tänavu oma 25. tegutsemisaastat. Veerand sajandit on ettevõte olnud tegev valdkonnas, kus on määrava tähtsusega nende esindatavate seadmete kvaliteet, innovaatika ja tõhusus, pikaajaline koostöö ning partnerite usaldus.