Margit Rüütelmann: Eesti jäätmekäitlust pole suudetud aastaid muuta
Eesti jäätmekäitluses ei ole toimunud muutusi juba aastakümneid ja seega ei tasu muutusi oodata ka tulemustes, kirjutab Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu (ERMEL) tegevjuht Margit Rüütelmann värskes Äripäeva Infopanga koostatud jäätmekäitlussektori konkurentsiraportis.
Viimase kümne aasta jooksul ei ole Eestis korduskasutuse ja materjali ringlussevõtu osas palju muutunud. 2020. aastal jooksime Euroopa Liidu poolt seatud lati – liikmesriigid leppisid kokku ringlussevõtu suhtarvu 50% – alt hooga läbi. Kaugel ei ole enam vahefiniš – aastaks 2025 tuleb korduvkasutada ja materjalina ringlussesse võtta juba 55% segaolmejäätmetes sisalduvast metallist, paberist ja papist ning plastist ja klaasist.
Äripäeva Infopanga koostatud jäätmekäitlussektori konkurentsiraportit saab soetada SIIT.
Eesti tulemused on kõikunud 30% ümber – aastal 2021 oli see 30,4%. Hetkel ei ole 2022. aasta numbrid veel avalikud, aga vestlustest Kliimaministeeriumi ametnikega on selgunud, et põhjust rõõmustamiseks ei ole. Aga põhjust imestamiseks pole samuti.
Seotud lood
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kolm mõtet, et Eesti majanduse tulevik oleks helgem
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele