Jaanuari lõpus hakkas Hiina oma tehaseid sulgema ja olles üks maailma suurimaid majandusi, on see kaasa toonud tunnetatavad häired globaalsetes tarneahelates. Sellest, kuidas lepingulisi riske pärast koroonaviiruse üleelamist juhtida, kirjutab NJORD Advokaadibüroo juht Silja Elunurm.

- Silja Elunurm
- Foto: Advokaadibüroo NJORD
Jaanuari lõpus hakkas Hiina oma tehaseid sulgema ja olles üks maailma suurimaid majandusi, on see kaasa toonud tunnetatavad häired globaalsetes tarneahelates. Mitmetes tööstusharudes hilinevad tarned nii tootmise, tootmiseks vajalike komponentide kui ka allhanke tellimuste täitmise osas. Meenutada tuleb, et 2003. aastal, kui SARS-viirus levis, oli Hiina osa maailma SKP-s vaid 4%, tänasel päeval on Hiina osa aga peaaegu 20% maailma SKP-st.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.