Mairo Mitt • 18 november 2019

Kui Marsil suudame, siis miks omas kodus ei suuda?

Inseeneeria on peale IT tänapäeval üks arengu põhilisi vedajaid. Et ajaga kaasas käia, tuleb vanast raiskamise psühholoogiast ümber õppida ja hakata vaatama maailma jätkusuutlikkuse silma läbi, kirjutab TalTechi inseneriteaduskonna üliõpilane Mairo Mitt konkursile Särav tudengimõte 2019 saadetud essees.

Tänapäeval on üks enim tuntust pälviv mõtlemine olla “roheline” ehk kasutada loodussõbralikke materjale, mis peale tarvitamist ja mahakandmist ei ei satu jäätmete näol loodusesse. Seetõttu on aktuaalsemaks muutnud selle teema käsitlemine ning juba materjali tootes mõeldakse läbi ka selle taaskasutusprotsess. See on oluline, et meil ei tekiks olukorda, mil Vaikses ookeanis on üle kahe korra suuremad Prantsusmaa pindalast suuremad.

Plastiku ning ületootmise probleem on maailmas aina kasvav ning sellega tuleb tegeleda kohe: antud mure teeb liiga kogu ühiskonnale ning loodusele. Plastik, mis ookeanides ujub, jõuab läbi toiduahela inimese organismi ning hakkab segama igapäevaelu. Selline strateegia pole inimkonna jätkusuutlikkuse mõttes kuigi püsiv.

Loe lisaks

Momendil tegelevad selle probleemi likvideerimisega sellised firmad nagu For Ocean ja Ocean Cleanup, kes on spetsialieerunud ookeanite puhatamisele. Näiteks on Ocean Cleanup valmistanud automaatse prügikorjamislaeva, et juba ennetada prügi sattumist ookeani. Tulevased insenerid saavad kindlasti võtta selliste lahenduste pealt õppust ning meeles pidada juba leitud vahendeid, et anda oma panus tulevaste põlvede elukvaliteedi parandamisele.

Uued lahendused kohapealsetest komponentidest

Lisaks sellele, et olla teadlik oma mõjust maailmale, peaks jätkusuutlik insener juba praegu proovima võimalikult palju taaskasutada. Näitena võib siia juurde tuua missiooni Marsile. Marss asub 225 millioni kilomeetri kaugusel. Kosmosevallutajail tuleb sinna kaasa võtta kogu vajalik varustus, et olla maksimaalselt efektiivne. Kõik komponendid, mis sinna kaasa võetakse, lähevad ka kasutusse ja mitte lihtsalt kasutusse, vaid korduvkasutusse. Kogu vesi taaskasutatakse, sest selle saamine muul viisil pole lihtsalt võimalik. Masinate pakkematerjalist saab ehitada oma baasi seinad või põranda või kasutada seda hermeetiliselt aukude sulgemiseks, juhul kui midagi peaks valesti minema.

Kui seda suudetakse teha miljoneid kilomeetreid kodust eemal, siis miks ei või me sama proovida planeedil maa ehk omaenda kodus? Neidsamu plastikutonne, mis ookeanites hulbivad, saab kasutada näiteks Ocean Cleanupi automaatsete puhastuslaevade ehituseks. Või toota neist hoopis päikeseprille - võimalusi on tohutult palju.

Tegelikult ei ole mure ainult plastikuga, vaid ka kogu ülejäänud jäätmekogusega, mis looduses iseseivalt ei lagune. Näiteks autorehve ei pea jätma vedelema. Selle asemel on võimalik need üles sulatada ning uusi rehve toota. Majanduslikust küljest pole see hetkel küll tõesti kuigi tõhus, kuid usun, et tehnoloogiat arendades saaks peagi üha rohkem rehve taaskasutada.

Me peame õppima olema suutelised kasutama kohapeal olevaid komponente kasvõi täielikult uuel viisil, et olla loodussäästvam, aga samas ka tulla lagedale nutikate ja unikaalsete lahendustega.

Füüsiline maailm automatiseerub

Tulevik on interdistsiplinaarne: ei piisa enam ainult sellest, et teada oma eriala hästi spetsiifiliselt. Oluline on olla ka pädev või vähemalt teadlik teistes valdkondades valitsevatest teguritest ja muutustest. Insener peab olema suuteline mõistma mehhatroonikat ja ühte teatud ABB robotit, samal ajal oskama kokku panna ja mõista täisautomaatset tehast, mis ei vaja järelvalvet 30 päeva kuus.

Loe lisaks

Tulevik on ka integreeritud tehnoloogiate päralt. Roheline lent tuleb ühendada taaskasutusega ja mõista oma erialaväliseid süsteeme. Maailm areneb aina rohkem iseliikuvate autode nagu Tesla või oma kodust diivani pealt tellitava Starship pakiroboti poole.

Kui 1995. aastal toimus suur IT-areng ja tekkisid saidid nagu Paypal ja Amazon, siis olevik ja tulevik on seotud füüsilise maailma automatiseerimisega. Seda ei saa teha olles kitsarinnaliselt ainult enda alaga tutvunud. Tuleb olla tiimis laiavaldkondsete inimestega, kes on küll oma ala eksperdid, aga mõistavad ka teiste alade nõudeid.

Jätkusuutlik inseneeria on tugevalt põimunud ka “roheliseks” olemisega, kui seejuures ei unustata ära materjalide, nii uute kui vanade, taaskasutust. Samuti tuleb osata näha laiemat pilti ning olla teadlik erinevate tehnoloogiate ja alade nõrkustest, tugevustest ja vajadustest.

Jaga lugu:
Seotud lood
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077