Autor: Mait Kraun • 8. november 2019

• Sellel nädalal aitas baasmetallidel kallineda kaubanduskõneluste edenemine, teisalt survestas metalle dollari kallinemine ning jätkuvad kõhklused, et kaubanduspinged ei pruugi veel läbi olla.

• Kõige enam kallinesid alumiiniumi ja vase hinnad. Alumiiniumi tõusule aitasid kaasa kauplejad, kes on oma langusele panustavaid positsioone vähendanud. Samas usutakse, et tõus võib jääda ajutiseks.

• Rauamaak odavnes aga tublisti, sest arvatakse, et terasenõudlus saab olema talvel kehv. Samuti on Hiina sadamate varud suured.

• Kaubanduspingete laabumine aitas ka nafta hinna tõusule, WTI kallines ligi 5 protsenti. Kütusehinnad on viimasel ajal tõusnud.

Kaubanduskõneluste edenemine pani baasmetallid tõusma

Vase hind tõusis neljapäeval viimase kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Hiina teatas, et on USAga osade tariifide järk-järgulises tühistamises kokkuleppeni jõudnud. See aitas ka teistel metallidel kallineda. Samas pole veel midagi kindlat.

“Olgugi, et vasehinnad on tõusnud, pole turud täiesti veendunud, et nüüd on kaubanduspinged läbi,” ütles Capital Economicsi analüütik Kieran Clancy Reutersile.

“See, et Hiina rääkis tariifidest loobumisest, on positiivne märk. Samas on mõlemad osapooled fundamentaalsete faktorite lahendamisest veel kaugel,” lisas Clancy.

Vase hind tõusis nädalaga kokku 2 protsenti, 5972 dollarini tonnist, mis on kõrgeim tase alates septembri algusest. Viimase aasta jooksul on metall kaubandussõja tõttu aga surve all olnud. Tõsi, viimastel nädalatel on trend mõnevõrra tõusule pöördunud.

Alumiiniumi hinnatõus võib jääda lühiajaliseks

Alumiiniumi hind tõusis samuti kahe kuu tippu, aga kardetakse, et hinnatõus peatub, sest paljud ettevõtted on valmis oma tootmist tõstma, ütlesid analüütikud.

Viimase kahe nädala jooksul on alumiinium kallinenud 6 protsenti, peamiselt on sellele kaasa aidanud langusele panustavatest positsioonidest loobumine.

Samas oodatakse, et globaalne alumiiniumiturg on järgmine aasta ülejäägis, selgub Reutersi korraldatud küsitlusest.

“On küsitav, kas alumiinium tõuseb edasi. Pole midagi, mis viitaks fundamentaalnäitajate paranemisele,” ütles investeerimisfirma Macquarie toorainete strateeg Marcus Garvey.

Alumiiniumi hind tõusis nädalaga 4,1 protsenti, 1818 dollarini tonnist.

Kulla hind langes kolme aasta kiireimas tempos

Kulla hind on langenud sellel nädalal aga ligi kolme aasta kiireimas tempos, sest dollar tugevnes ning kaubanduskõneluste edenemine vähendas riske turgudel.

Kulla hind langes nädalaga 3,6 protsenti, 1458 dollarini untsist. Viimati langes kuld nädala lõikes nii palju 2016. aasta novembris. Vahepeal jõudis hind ka 1455 dollarini, mis on madalaim tase alates augustist.

“Oodatakse, et kaubanduspinged laabuvad ja see on peamine faktor, mis kulda survestab,” ütles ActivTradesi peaanalüütik Carlo Alberto De Casa Reutersile.

Ühtlasi murdis kuld 1480 dollari taseme, mis on olnud viimastel kuudel küllaltki tugevaks toetuspunktiks. Lisaks sellele langes väärismetall 100 päeva libisevast keskmisest madalamale, mis viimati juhtus mais.

Investeerimisfirma OANDA analüütik nentis, et praegu kaubeldakse suuresti spekulatsioonide ajendil ning väga konkreetseid tõendeid kaubandusleppe sõlmimisest ei ole. Tema sõnul langeks kuld esialgse kaubandusleppe sõlmimisel 1440 dollarini untsist.

Hõbe odavnes 7,2 protsenti ja unts maksis reedeks 16,8 dollarit.

Rauamaak odavnes teist nädalat järjest

Rauamaagi hinnad langesid juba teist nädalat järjest, sest kardetakse, et talvel saab olema terasenõudlus kehv, vahendab Reuters.

Daliani futuuribörsil langes rauamaagi hind 85,95 dollarini tonnist, mis on madalaim tase alates oktoobri lõpust. “Terasenõudlus on aeglustumas ilmastikuprobleemide tõttu. Põhja-Hiinas on temperatuurid langenud ja peagi on ehitusaktiivsus mitmes piirkonnas surve all,” ütles üks Shanghai kaupleja.

Rauamaaki survestab lisaks terasenõudlusele ka varude suurenemine sadamates.

Indoneesia tühistas nikli ekspordikeelu

Teistest toorainetest langes nikli hind 3,4 protsenti, 16 246 dollarini tonnist. Nimelt teatas Indoneesia, et tühistab eelmisel nädalal kehtima hakanud nikli ekspordikeelu. Kohalikud ettevõtted, kes kõiki nõudmisi täidavad, saavad ekspordiga jätkata, teatas valitsus neljapäeval.

Nikli hinnad jõudsid septembris kõrgeima tasemeni alates 2014. aastast, sest Indoneesia president Joko Widodo valitsus teatas, et ekspordikeeld hakkab kehtima 2020. aasta alguses. See tekitas turgudel hirmu, et pakkumine ei saa olema piisav ning turul tekib puudujääk.

Kaubanduskõneluste edenemine pani nafta kallinema

Naftahinnad hakkasid nädala teises pooles tõusma, sest ilmusid uudised, et USA-Hiina kaubanduskõnelused edenevad.

Brenti toornafta kallines nädalaga kokku 2,1 protsenti, 61,4 dollarini barrelist. WTI lisas 4,8 protsenti ja kaupleb 56,34 dollaril.

Kuna kaubandussõda mõjutab maailmamajandust ning see omakorda nafta nõudlust, siis positiivsed arengud parandavad ka nafta nõudluse väljavaadet.

Lisaks sellele kaalub OPEC ka tootmiskärbetega jätkamist või isegi nende laiendamist. Samas prognoositakse, et tänavu jäävad hinnad surve alla ning suurt tõusu ei ole oodata.