Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Eesti maksusüsteem on parim ka tööstusettevõtja seisukohast?
Rahvusvahelistes hinnangutes peetakse Eesti maksusüsteemi suures plaanis majanduskasvu soosivaks. Kui vaadata ettevõtja vaatenurgast, siis lausa arenenud maailma parimaks, kirjutab Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.
Maksud on lõiv selle eest, et saaksime elada tsiviliseeritud ühiskonnas. Vähemalt nii on kirjas USA maksuameti peakontori ukse kohal Washingtonis. Kui sellega nõustuda, võiks see anda moraalse kohustuse neid ka seaduse järgi tasuda. Palju kurjakuulutavam on aga OECD definitsioon maksudest: see on erasektori kohustuslik ülekanne valitsusele, mille eest ei saa otseselt midagi vastu. Kuna nii see tõesti on, siis võib see mõnele anda moraalse vabanduse maksudest kõrvale hiilida. Igal juhul on maksusüsteem üks keeruline asi ja selle kujundamisel (majandustegevust soosivaks ja sotsiaalselt tasakaalustavaks) kehtivad teatud põhimõtted, mis ei ole tavakodanikule enamasti teada. Seetõttu keelab ka meie Põhiseaduse § 106 panemast maksuküsimusi rahvahääletusele – liiga lihtne oleks nendega rahvast hullutada.
Rahvusvahelistes hinnangutes peetakse Eesti maksusüsteemi suures plaanis majanduskasvu soosivaks. Kui vaadata ettevõtja vaatenurgast, siis lausa arenenud maailma parimaks. Teadupärast peab USA mõttekoda Tax Foundation juba mitmendat aastat järjest Eesti maksusüsteemi konkurentsitult OECD riikide parimaks. Kolmandal ja neljandal kohal on Läti ja Leedu, Rootsi on 8. ja Soome 12. ning USA alles 21. kohal. Selles võrdluses peetakse eelkõige oluliseks madalat ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu määra ning mõõdukaid varamakse. Nendes ettevõtjate jaoks olulistes aspektides Eesti maksusüsteem tõesti hiilgab ja sellega võiks arutelud meie maksupoliitika üle lõppenuks lugeda.
Kõrge koht üldarvestuses ei tarvitse aga tähendada, et meie maksusüsteem on optimaalne ka üksikute detailide tasemel. Tööstusettevõtjad on juba ammu kurtnud, et nii mõnedki tootmissisendid on riiklike maksude ja tasude tõttu Eestis oluliselt kallimad kui naaberriikides, kellega paratamatult konkureeritakse. Kiire pilk Eurostati ütleb näiteks kohe, et suurele tööstusettevõttele lisandub Eestis elektrile ca kolm korda rohkem maksusid ja tasusid kui Rootsis. Rahvusvahelised edetabelid enamasti sellistesse maksusüsteemi valdkonnaspetsiifilistesse nüanssidesse ei süvene, mistõttu on Riigikantselei strateegiabüroo tellimas erapooletu uuringu Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimest, rõhuasetusega kohalike tööstusettevõtete tootmissisendite hindu mõjutavatel maksudel ja tasudel võrdluses naaberriikidega.
Valik maksudest ja tasudest, mida võrreldakse on järgmine: kütuseaktsiis (bensiin, diisel, kütteõlid); gaasiaktsiis; elektriaktsiis; võrgutasud; taastuvenergiatasu; ringmajandusega seotud maksud ja tasud (pakendiaktsiis, taaskasutusorganisatsioonide teenustasud, jäätmekäitlustasud); loodusvara kasutusõiguse tasu (dolokivi, fosforiit, aluskorra ehituskivi, kruus, liiv, lubjakivi, savi, turvas); vee erikasutustasu; teekasutustasu; raskeveokimaks. See loetelu ei tarvitse olla ammendav. Eesti makse ja tasusid võrreldakse Läti, Leedu, Poola, Soome, Rootsi ja Saksamaa omadega. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas mõjutavad uuritavad maksud ja tasud Eesti tööstusettevõtete konkurentsiolukorda ning kas uuringu põhjal on põhjust teha poliitikasoovitusi maksude ja tasude muutmiseks.
Analüüsist on teadlikult välja jäetud tööjõumaksud, kuna see on eraldi suur ja spetsiifiline valdkond ja puudutab kõiki tegevusalasid, mitte ainult tööstust. Samuti ei kaasata analüüsi enam alkoholi- ja tubakaaktsiise ega põlevkiviga seotud tasusid, kuna neid on hiljuti käsitletud teistes analüüsides. Analüüsi käigus intervjueeritakse kindlasti ka tööstusettevõtete juhte, et paremini aru saada erinevate tööstusharude muredest.
Et välja selgitada analüüsi läbiviija, kuulutatakse novembri jooksul välja riigihange ja töö täitmiseks on planeeritud kuni kuus kuud, seega peaksid tulemused selguma järgmiseks suveks.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
5
Viimased uudised
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Ettevõte plaanib tehast laiendada
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele