Ekspordikasv võib lähikuudel pidurit tõmmata

Enim suurenes esimesel poolaastal kaupade eksport USA-sse, mis tõstis selle riigi Eesti kaubanduspartnerite hulgas kolmandale positsioonile pärast Soomet ja Rootsit. Samas, kolmveerand sellest kasvust tuli mobiilsideseadmetest – seega ei olnud see kasv laiapõhjaline. USA-le järgnesid ekspordikasvus Taani ja Hispaania, kuid nendesse riikidesse oli ekspordikasv USA-st ligi kolm korda väiksem.

Ekspordikasv käib käsikäes vahetarbekaupade impordi kasvuga, kuna Eesti ostab suure osa oma tootmissisenditest välismaalt. Juunis vähenes kaupade import kokku 8% ning ka selle aasta esimese kuue kuuga on kaupade impordikasv aeglustunud. Impordi vähenemise taga oli juunis peamiselt tootmissisendite impordi tugev langus. Tootmissisendite impordikasv aeglustus järsult juba selle aasta algusest ning viimased kolm kuud on see languses olnud. See näitab ekspordikasvu (võimalikku) pidurdumist lähikuudel.

SKP kasv ei sõltu mitte ainult sellest, kui palju me suudame rohkem eksportida, vaid ka sellest, kui suur on ekspordi- ja impordikasvu vahe (väliskaubandusbilanss), sest import on arvestuslikult kulu. Kaupade puhul on see Eestis alati negatiivne - mida rohkem negatiivne, seda rohkem see SKP kasvu arvestuslikult pidurdab. Selle aasta esimesel poolaastal oli väliskaubandusbilanss vähem negatiivne, kui eelmisel aastal ehk selle (jooksevhindades) majanduskasvu pidurdav mõju oli väiksem.

Maailmakaubandus kasvab viimastel kuudel vaevaliselt ning Eesti suuremate kaubanduspartnerite impordikasvud on aeglustunud. Samuti on Eesti tööstusettevõtete ekspordiootused järsult halvenenud. Kuigi meie suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvud sel aastal aeglustuvad ja välisnõudlus nõrgeneb, on selle nõrgenemise taga paljudes riikides peamiselt tööstussektor. Maailmakaubanduses laevadega veetava kuivlasti ja konteinervedude esialgne statistika näitab sel aastal kiiret paranemist. Samas on veel vara hinnata, millal saame rääkida nõudluse üldisest paranemisest maailmas.