Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul näitavad kodumaiste rõivatootjate Baltika ja Sangari raskused, et nende ärimudelid on ajale jalgu jäänud.

- Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul jääb selgusetuks, mille poolest Baltika ja Sangari brändid selgelt eristuvad.
- Foto: Erakogu
Oad pakub usutluses portaalile ituudised.ee välja, et selle asemel võiksime teha Aasia õmblejate ja Lääne rikaste klientide ühendamiseks Bolti-laadse rahvusvahelise müügiplatvormi.
"Kuigi kohalikud rõivafirmad räägivad ärimudeli muutmisest, siis on see tegelikult ikkagi pigem samaks jäänud. Ikka rõhutakse sellele, et kusagil toodetakse ja poodides müüakse," lausus Oad.
"Aga miks peaks tarbija astuma kaubanduskeskuses viie identse poe kõrval sisse just Baltmani või Sangari poodi? Head põhjust ei ole ja siit mured algavadki. Mis on see, millega Baltika brändid või Sangar selgelt eristuvad? Meie rõivaettevõtetel on tarvis leida see nii-öelda une pealt selge eristumise moment," lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Nii Baltika kui ka Sangari positsioneering on olnud pigem elitaarne – meilt saad uhke rõiva. Samas on tegu siiski masstoodangu, mitte rätsepatööga," märkis Oad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.