Autor: Mait Kraun • 8. veebruar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: kaubanduspiirangud survestavad vaske; kõik metallid surve all

Dollar survestab kõiki metalle.
Foto: Pixabay
Nädala börsiuudised: kaubanduspinged survestavad vaske; tugevam dollar survestas nädala lõpus kõiki metalle; kulla hind langes; nafta sattus surve alla.

• Sellel nädalal toetasid metalle pakkumisega seotud probleemid, samas on makropilt negatiivne ning dollari odavnemine pani toorained nädala lõpus surve alla.

• Nikli hinnatõus jätkus ning metall jõudis kõrgeima tasemeni alates 2018. aasta augustist.

• Tugevam dollar mõjutas ka kulda – vaatamata sellele, et kaubanduspinged on teravnenud ning aktsiaturud langesid, oli kollase metalli hind langemas.

• Nafta sattus surve alla, sest globaalne majandus on jahenemas ning kaubanduslepet ei pruugi tulla.

Kaubanduspinged survestavad vaske

Vase hind tõusis juba viiendat nädalat järjest, aga kallinemine peatus nädala lõpus, mil USA president Donald Trump ütles, et ei plaani Hiina presidendiga enne 1. märtsi kohtuda.

See uudis taaselustas kartused, et USA ja Hiina suhted halvenevad, mis nõrgestab globaalset majandust ja vähendab seega nõudlust metallide järele.

Globaalsed aktsiaturud langesid ning dollar kallines, mis pani omakorda metallid surve alla. Dollari tugevnemisel muutuvad metallid teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks.

Vase hind tõusis nädalaga ikkagi 1,9 protsenti, 6244 dollarini tonnist.

“Uued mured kaubanduspingete pärast on selgelt hindu survestamas,” ütles Commerzbanki analüütik Daniel Briesemann, kes hoiatas, et eskaleerumine võib saata vase hinna uuesti 5725 dollarini. Kui osapooled jõuavad aga kokkuleppeni, siis võib vask tõusta teises kvartalis 6800 dollarini tonnist.

Nikli hinnatõus jätkus

Nikli hind hakkas nädala lõpus odavnema, aga nädala keskel tõusis metall kõrgeima tasemeni alates 2018. aasta augustist. Nimelt tunnevad turuosalised muret pakkumise pärast.

Nikli hind tõusis kolmapäeval 13 350 dollarini tonnist, mis on kõrgeim tase alates 31. augustist. Nädala lõikes kallines nikkel kokku 4,3 protsenti ja reedeks maksis tonn 12 968 dollarit. Ekspertide sõnul hakkasid kauplejad nädala lõpus kasumeid võtma, ütles FCStone’i analüütik Edward Meir Reutersile.

Tugevam dollar mõjutas ka kulda

Kuld hakkas reedel kallinema, aga nädal lõikes oli metall siiski miinuses, sest dollar kallines, vahendab Reuters.

Kuld odavnes nädalaga 0,8 protsenti, 1311 dollarini untsist. Hõbeda hind langes 1,3 protsenti, 15,78 dollarini untsist. Pikaajalisem trend on aga jätkuvalt positiivne. Alates eelmise aasta augustist on kollane metall tõusnud 13 protsenti, sest aktsiaturgude volatiilsus on kasvanud ning Föderaalreserv on intresside osas leebemaks muutunud.

Kuna Euroopa majandusandmed on olnud nõrgad ning regiooni kasv aeglustub, siis see pani euro dollarisse odavnema. Vaatamata erinevatele muredele pani see kulla seega odavnema.

“On päris mitmeid muresid – majanduslikke, finantsilisi ja poliitilisi. Eile vähendati ka Euroopa majanduskasvu prognoose,” ütles Metals Focuse direktor Philip Newman.

Kui dollar võtab suuna alla, siis võib oodata kulla küllaltki kiiret kallinemist. Seda juhul, kui makropilt märkimisväärselt ei muutu ning kaubanduspinged püsivad.

Teistest metallidest kallines tsink 0,2 p protsenti ja tina lisas 0,5 protsenti. Kummagi tonn maksis nädala lõpuks vastavalt 2734 ja 20 970 dollarit. Alumiinium odavnes 0,7 protsenti, 1880 dollarini tonnist.

Plaatina langes 3,4 protsenti ja pallaadium kallines 3 protsenti. Kummagi untsihind vastavalt 792 ja 1392 dollarit.

Nafta uuesti surve all

Naftahinnad langesid, sest turuosalised muretsevad globaalse majanduse aeglustumise pärast. Toetust pakkusid hindadele OPECi tootmiskärped ning USA Venezuela vastased sanktsioonid, vahendab Reuters.

Brenti toornafta langes nädalaga 1,5 protsenti, 61,75 dollarini barrelist. WTI on nädalaga kukkunud lausa 5 protsenti, 52,53 dollarini barrelist.

USA president Donald Trump teatas neljapäeval, et ei plaani enne 1. märtsi Hiina presidendi Xi Jinpingiga kohtuda. 1. märtsist tõusevad Hiina vastased tariifid, kui kokkuleppele ei jõuta.

Lisaks sellele kärpis Euroopa Komisjon järsult eurotsooni majanduskasvu prognoose, põhjusena toodi välja kaubanduspinged ning mitmed väljakutsed regioonis. Ka tugev dollar mõjus hindadele survestavalt.

Rotterdami 95 bensiini hind tõusis aga 0,4 protsenti, 518 dollarini tonnist. Diislikütus kallines 1,1 protsenti ja kerge kütteõli lisas 1,9 protsenti. Kummagi tonn maksis reede pärastlõunaks vastavalt 591 ja 578 dollarit.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077