Puidust keskkonnamaja – teeme ära!

Meie eksporditavates puithoonetes kasutatav ehitusmaterjal on väga sageli rahvusvaheline ning mõiste all "Eesti puitmaja" ei pea otsima kõikide materjalide kohalikku päritolu ja fakti, et see on ilmtingimata tehtud Põlvamaa metsade kuuskedest või Võrumaa mändidest.

Sektori edulugu on praegu insenertehniline kompetents, mis võimaldab hooneid projekteerida, toota ning transportida ja püstitada eksportturgudel. Selles kontekstis ei ole materjali päritolu ega maht määrav, hoone saab valmis ikkagi. Hoopis olulisem on see kogu majanduse kontekstis – kohaliku puitmaterjali suurem kasutamine Eesti ehitussektoris annab arvestatava tõuke kogu riigi majandusele.

Siin kasvanud ja siin väärindatud puit looks riigile suuremat lisandväärtust ning vahendeid, millega tagada sotsiaalne heaolu kogu ühiskonnale. Seega võiks puidust keskkonnamaja ning seal juures keskkonnasäästlik ehitusviis ja puidu laialdasem kasutamine ehituses olla mõne ettevõtlusele keskenduva erakonna ideaalne agenda. Just samuti nagu Soomes. Ideaalis pigem erakondadeülene poliitiline kokkulepe – riikliku puitehitusprogrammi loomine eduka ja keskkonnasäästliku riigi arendamiseks.

Puidust keskkonnamaja rajamine on ühe pika ühiskonna teadlikkust suurendava protsessi muutuse algus. Kuid kindlasti on see midagi, mis saab olema ajalooline verstapost ning oleks piinlik, kui see takerduks poliitilistesse intriigidesse või kartusesse vastanduda äärmuslikele hõberemmelga aktsioonidele vms.

See on suurepärane võimalus tõsta esile nii kohalikku arhitektuuri kui ka insenertehnilist oskusteavet, väärindada oma puitmaterjali ja rakendada siinset puitmajasektorit. Puit kõrg- ja avalike hoonete konstruktiivse materjalina ei ole enam tulevik, vaid puidukasutuse revolutsioon ehituses toimub just nüüd ja praegu.

Loe pikemalt Äripäevast.