Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puidust keskkonnamaja – teeme ära!
Eesti puidutööstuse referentshoonena kõrgtehnoloogilise puidust keskkonnamaja ehitamine on väga hea idee ja vajab poliitilist kokkulepet, kirjutab Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil.
Meie eksporditavates puithoonetes kasutatav ehitusmaterjal on väga sageli rahvusvaheline ning mõiste all "Eesti puitmaja" ei pea otsima kõikide materjalide kohalikku päritolu ja fakti, et see on ilmtingimata tehtud Põlvamaa metsade kuuskedest või Võrumaa mändidest.
Sektori edulugu on praegu insenertehniline kompetents, mis võimaldab hooneid projekteerida, toota ning transportida ja püstitada eksportturgudel. Selles kontekstis ei ole materjali päritolu ega maht määrav, hoone saab valmis ikkagi. Hoopis olulisem on see kogu majanduse kontekstis – kohaliku puitmaterjali suurem kasutamine Eesti ehitussektoris annab arvestatava tõuke kogu riigi majandusele.
Ajalooline verstapost
Artikkel jätkub pärast reklaami
Siin kasvanud ja siin väärindatud puit looks riigile suuremat lisandväärtust ning vahendeid, millega tagada sotsiaalne heaolu kogu ühiskonnale. Seega võiks puidust keskkonnamaja ning seal juures keskkonnasäästlik ehitusviis ja puidu laialdasem kasutamine ehituses olla mõne ettevõtlusele keskenduva erakonna ideaalne agenda. Just samuti nagu Soomes. Ideaalis pigem erakondadeülene poliitiline kokkulepe – riikliku puitehitusprogrammi loomine eduka ja keskkonnasäästliku riigi arendamiseks.
Puidust keskkonnamaja rajamine on ühe pika ühiskonna teadlikkust suurendava protsessi muutuse algus. Kuid kindlasti on see midagi, mis saab olema ajalooline verstapost ning oleks piinlik, kui see takerduks poliitilistesse intriigidesse või kartusesse vastanduda äärmuslikele hõberemmelga aktsioonidele vms.
See on suurepärane võimalus tõsta esile nii kohalikku arhitektuuri kui ka insenertehnilist oskusteavet, väärindada oma puitmaterjali ja rakendada siinset puitmajasektorit. Puit kõrg- ja avalike hoonete konstruktiivse materjalina ei ole enam tulevik, vaid puidukasutuse revolutsioon ehituses toimub just nüüd ja praegu.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.