• 27.05.15, 10:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Meie tööstus vajab uut algust

Eesti vajab majanduse kasvuks Eesti omanikele kuuluvate ettevõtete toodete ja teenuste arendamist ja nende tõhusat tootmist, kirjutab tootmisettevõtete konsultant Ingrid Joost.
Kui on hea toode või teenus, mis on tõhusalt toodetud, siis on see konkurentsivõimelisem ning seda on võimalik ka kergemini eksportida. Eesti kapitalil põhinevate ettevõtete puhul on tunduvalt suurem tõenäosus, et selle ettevõtte kasum jääb lõpuks ka Eestisse.
Paraku tegeletakse nii toodete ja teenuste kui ka protsesside arendamisega minimaalselt. Protsesse arendavad suuresti väliskapitalil olevad ettevõtted ning vajadus sellega tegelemiseks algab tihti emaettevõttest.
Viimane aeg tegutseda
Ettevõtetes, kes toodavad kõrgema lisandväärtusega toodet, ei ole panustatud ja investeeritud nii palju protsesside arendamisse ning tõhustamisse kui ettevõtetes, kes toodavad allhanget. Võiks ju öelda, et meil on hästi läinud, kuid võiks minna veelgi paremini. Kui lähtuda pikast perspektiivist, siis on ettevõtetel, kes senini on oma protsessid üles ehitanud odavale tööjõule, viimane aeg hakata investeerima protsesside arendamisse ning tõhustamisse.
Meie ettevõtete teadlikkus kaasaegsetest protsesside juhtimise meetoditest on väga nõrk kaasaarvatud teadmised kaasaegsetset IKT lahendustets. Just see on võluvits, mille abil on võimalik tõsta töötajate palku, parandada ettevõtete konkurentsivõimet, kasumlikkust ja jätkusuutlikkust. Ettevõtted on vaja välja tuua oma mugavustsoonist ning nad peavad hakkama rohkem pingutama.
Uusi eesmärke seades ja mitte leppides keskpäraste või kehvemate tulemustega võidab ettevõte ning võidavad ka ettevõtte töötajad. On võimalik tõsta töötajate palku ning kokkuvõttes kasvatada Eesti majandust.
Kõik peavad näitama tahet panustada
Antud olukorra muutmiseks on vaja eelkõige kõigi head tahet – ettevõtjate tahet tulla välja mugavustsoonist, ülikoolide lähendamist ettevõtjatele ning riigipoolset toetust ja pikast perspektiivist lähtuvat mõtlemist.
Eesti tööstuse arendamine ei saa olla ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtjate ja ekspertide hobi. Samuti ei saa see olla erinevate erialaliitude ülesanne arendada tööstust n-ö valdkonnapõhiselt, vaid seda peab tegema valdkonnaülesena, kaasates kõiki osapooli: ettevõtjaid, erialaühendusi, kõrgkoole, eksperte. Vaja on riiklikult läbimõeldud tervikpilti, mis hõlmab endas paljusid erinevaid valdkondi ning nende omavaheliste seoste nägemist ja tundmist.
Ingrid Joost,
tootmisettevõtete konsultant

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.12.24, 14:52
Inseneriakadeemia annab kutseõppele kaalu juurde
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis on suurte muutuste aeg - käsil on inseneeria valdkonna õppekavade ja õpikeskkonna uuendamine ning uute õppekavade loomine. Juba järgmisel sügisel on põhikoolide lõpetajad oodatud õppima täiesti uutele, nelja-aastastele Inseneriakadeemia õppekavadele kahel õppesuunal: metallierialade hulka lisandub erialana “masintöötlustehnoloogiad” ja ehituserialade valikusse „hoone tehnosüsteemide tehnik“.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele