Meie tööstus vajab uut algust

Ettevõtetes, kes toodavad kõrgema lisandväärtusega toodet, ei ole panustatud ja investeeritud nii palju protsesside arendamisse ning tõhustamisse kui ettevõtetes, kes toodavad allhanget. Võiks ju öelda, et meil on hästi läinud, kuid võiks minna veelgi paremini. Kui lähtuda pikast perspektiivist, siis on ettevõtetel, kes senini on oma protsessid üles ehitanud odavale tööjõule, viimane aeg hakata investeerima protsesside arendamisse ning tõhustamisse.

Meie ettevõtete teadlikkus kaasaegsetest protsesside juhtimise meetoditest on väga nõrk kaasaarvatud teadmised kaasaegsetset IKT lahendustets. Just see on võluvits, mille abil on võimalik tõsta töötajate palku, parandada ettevõtete konkurentsivõimet, kasumlikkust ja jätkusuutlikkust. Ettevõtted on vaja välja tuua oma mugavustsoonist ning nad peavad hakkama rohkem pingutama.

Uusi eesmärke seades ja mitte leppides keskpäraste või kehvemate tulemustega võidab ettevõte ning võidavad ka ettevõtte töötajad. On võimalik tõsta töötajate palku ning kokkuvõttes kasvatada Eesti majandust.

Kõik peavad näitama tahet panustada

Antud olukorra muutmiseks on vaja eelkõige kõigi head tahet – ettevõtjate tahet tulla välja mugavustsoonist, ülikoolide lähendamist ettevõtjatele ning riigipoolset toetust ja pikast perspektiivist lähtuvat mõtlemist.

Eesti tööstuse arendamine ei saa olla ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtjate ja ekspertide hobi. Samuti ei saa see olla erinevate erialaliitude ülesanne arendada tööstust n-ö valdkonnapõhiselt, vaid seda peab tegema valdkonnaülesena, kaasates kõiki osapooli: ettevõtjaid, erialaühendusi, kõrgkoole, eksperte. Vaja on riiklikult läbimõeldud tervikpilti, mis hõlmab endas paljusid erinevaid valdkondi ning nende omavaheliste seoste nägemist ja tundmist.

Ingrid Joost,

tootmisettevõtete konsultant