26. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Swedbank uuris ligi 300 Eesti tööstusettevõtte hinnanguid käibe ja tootmismahtude ning investeerimisplaanide osas. Küsitletud ettevõtetest 15% moodustas ehitusmaterjalide tööstus, kogukäibega 450 miljonit eurot.

Keijo Kohvi sõnul, kes juhib Swedbankis ehitusmaterjalide tööstuse sektorit, on uuringu kohaselt eksportööride suurimaks väljakutseks välisnõudlus, millele viitas 32% vastanutest. „Ekspordi ambitsioon on kõrge ja tootjate hinnangul moodustab 2015. aastal ekspordi osakaal käibest 60%,“ märkis Kohv. 2014. aastal oli küsitletute tegelik ekspordi osakaal oli 57%. Kasvuvõimalusi nähakse Keijo Kohvi sõnul eelkõige olemasolevatel turgudel nagu Rootsi, Soome, Norra. „Järgmiste potentsiaalsete sihtturgudena toodi välja Skandinaavia – sealhulgas need tootjad, kes seni veel Rootsi ja Soome ei eksportinud – aga tugevalt paistis silma näiteks ka Saksamaa, Leedu, Prantsusmaa,“ ütles Kohv.

„Vastavalt uuringu tulemustele püsib ehitusmaterjalide tootjate vaba tootmisvõimsus heal tasemel -vastanud tootjad suudaks täiendavalt investeerimata käivet kasvatada keskmiselt 32% võrra. Sellegipoolest plaanib 93% vastanutest jooksval aastal investeeringuid,“ märkis Keijo Kohv. Tänavu investeerib 63% tootjatest üle 100 000 euro ja 21% enam kui 500 000 eurot. Investeeringute põhieesmärgina tõid enam kui pooled vastanuist esile efektiivsuse.

Kohvi sõnul vähendavad efektiivsusinvesteeringud lihttööliste osakaalu läbi automatiseeritud protsesside, mistõttu on jätkuvalt enim puudus spetsialistidest. Tööjõu puudust tervikuna tunnetavad 42% küsitlusele vastanutest. „See on viimastel aastatel palgataset jõudsalt kasvatanud ja nii prognoosivad ehitusmaterjalide tootjad ka 2015. aastaks keskmiselt 5,3% palgakasvu,“ ütles Kohv.

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor, ütles uuringutulemusi kommenteerides, et on positiivselt üllatunud investeerida soovivate ehitusmaterjalitootjate suure osakaalu üle. „Teisalt eeldab see kasumlikkuse otsustavat parandamist – eriti torkab möödunud aastal silma, et vaatamata tööjõukulu ja keskkonnatasude järjepidevale kasvule, on ehitusmaterjalide hinnaindeks hoopis langenud – ja see pole jätkusuutlik,“ ütles Rebane. „Hea on täheldada positiivset ekspordisuunitlust – ka EETL liikmed loodavad tänavuselt aastalt ca 10% ekspordikasvu.“

Autor: Swedbanki tööstusblogi