19. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis nende numbrite taga on? Kindlasti on ettevõtete marginaale mõjutanud konkurents klientide pärast. Teisalt mõjutab pea kõiki tööstusettevõtteid tõusev palgatase. Tööjõukulud on tööstuses aastaga kasvanud 9,5%. Osalt on see seotud tööhõive kasvuga, kuna aastaga on üle tuhande inimese leidnud tootmises uue töökoha. Keskmise palga kasv on sektoriti erinev ulatudes ca 8%-ni. See on rohkem kui paljud ettevõtted planeerisid. Swedbanki 2014. aasta alguses läbi viidud tööstusettevõtete küsitluse kohaselt oodati keskmiseks palkade kasvuks 4,6%.

Numbreid vaadates on selge, et paljude ettevõtete tänased ärimudelid on löögi all. Tugevamas positsioonis on ettevõtted, kes suudavad juba täna spetsialistile Eesti keskmisest suuremat palka  pakkuda. Spetsialistid on seda palka ka väärt – tänapäevased töömeetodid näevad ette suhteliselt keerulisi operatsioone, mida tuleb sooritada sadu tuhandeid eurosid maksvate seadmetega.

Palgasurvega käsikäes käib üleüldine töökäte nappus. See ei ole ettevõtjale uudis – läbiviidud küsitluse kohaselt piirab tööjõu puudus pea poolte ettevõtete arengut. Spetsialistide nappus  kimbutab pea kolmveerandit Eesti tööstusettevõtetest.

Töösturid otsivad kokkuhoiduPilt ei ole nii halb kui see ülaltoodud numbrite taustal paistab. Eesti ettevõtjad on nutikad ja kohanevad olukorraga kiiresti – selgelt on fookusesse võetud efektiivsus. Jätkuvalt pööratakse suurt tähelepanu tööprotsesside optimeerimisele ja kadude vähendamisele tootmises. Ühe kogenud tööstusjuhi sõnade kohaselt peitub ettevõtte kasumlikkus tihti selles ühes-kahes protsendis, mis suudetakse kuludes täiendavalt kokku hoida. Efektiivsust ja kulude kokkuhoidu ei saa tagada aga ainult tööprotsesside pideva parendamisega. Efektiivsuse kasvatamine eeldab reaalseid investeeringuid nii tööstuse “riist-“ kui “tarkvarasse“. Nii näeme ja aitame täna pangas kaasa paljude ettevõtjate otsustele soetada uusi tootlikumaid ja efektiivsemaid seadmeid. Tootlikkus ei peitu seejuures ainult kiiruses või kvaliteedis, vaid ka näiteks selles kui palju järelevalvet ja töötaja tööaega seade vajab või kui pikk on ümberseadistamise aeg.

Investeerimine lahenduseks töökäte nappuseleInvesteeringuteks on täna sobiv aeg – ajalooliselt madalad intressitasemed  vähendavad projektide tasuvusaegasid. See omakorda loob  eelise ettevõttele, kes täna investeerida suudab. Uute investeeringutega suudetakse pareerida töökäte nappust, vähendada kulusid ja tõsta toodete kvaliteeti. Samuti võib märgata ettevõtjate huvi investeeringuteks, mis on suunatud mahtude kasvatamisele ning uute toodete valmistamisele. Tänased vabad tootmisvõimsused on paljude ettevõtjate jaoks ammendumas.

Eesti on jätkuvalt töösturile sobiv paik – asume lähedal rikastele Põhjamaadele, meie töötajate tööeetika ja haridustase on heal tasemel. Ja samuti on meie keskmine palgatase jätkuvalt madalam kui põhjanaabritel.

Vesteldes ühe Eestisse investeeriva ettevõtjaga kõlas huvitav mõte, et läbiviidud analüüsi kohaselt oli Eestis teiste  Euroopa riikidega võrreldes parim hariduse ja palga suhe. Ja lisaks on siin lihtne asju ajada. Sellest piisas selleks, et suur rahvusvaheline ettevõte otsustas uue tehase just siia rajada.

Raul Kirsimäe,

Swedbanki tööstuse osakonna juhataja

Autor: Swedbanki tööstusblogi