Ekspordi kahanemine pidurdab majanduskasvu

Tööstustoodangu eksport kahaneb kiirelt, samal ajal kasvavad Eestis tootmiskulud. Meie konkurentsivõime ja tulevane majanduskasv on ohus, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja majanduskommentaaris.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
  • Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
  • Foto: Eesti Pank
Statistikaameti andmetel kahanes mullu SKP 1,3%. Neljandas kvartalis langes majandus aastatagusega võrreldes 4,1%. Kuigi ka majapidamiste tarbimine oli neljandas kvartalis väiksem kui aasta varem, tulenes majanduslangus siiski eeskätt eksportivast sektorist. Kuigi majanduse seis on varasemast halvem, on see mineviku võrdluste põhjal siiski keskmises seisus ja varasem kõrge tase meenutaski pigem ülekuumenemist.

Seotud lood

Uudised
  • 01.03.23, 08:38
Halb üllatus: Eesti majandus langes mullu oodatust rohkem
Statistikaameti andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt eelmisel aastal 1,3 protsenti, neljandas kvartalis ulatus langus 4,1 protsendini.
Uudised
  • 09.02.23, 08:40
Eesti kaupade väljavedu vähenes
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 17% ning import 23%. 2022. aasta detsembris jäi nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele.
Uudised
  • 03.02.23, 11:36
Piimatoodete hinnad eksportturgudel kukuvad
Eksporti minevate piimatoodete ja toorpiima kokkuostu hinna kiire langemine Euroopa ja maailma turgudel on pannud Eesti piimatootjad ja piimatööstused täbarasse olukorda. Valio AS tegevjuht Maido Solovjov ütles olukorda kommenteerides, et need, kes farmidele vähe maksavad, neile on farmipidajad pahased ja kes maksavad endiselt kõrget hinda, need teenivad suurt kahjumit.
  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele