Joogitootjate TOP: loodetakse maksupoliitika muutumist

Janek Kalvi.
Janek Kalvi.

Alkoholitootjad on üksmeelel, et Eesti alkohoolsete jookide turg oli 2016. aastal väga tugevalt mõjutatud poliitikute tehtud otsustest ning Eesti ja Läti piiril toimuvast piirikaubandusest. Kõigi jutust avaldub lootus, et maksupoliitika muutub ning edasised maksutõusud jäävad ära.

Eesti suurima alkoholitootja ASi Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul on Eesti alkoholituru ja siin tegutsevate ettevõtjate käekäiku mõjutavaks absoluutselt suurimaks teguriks riiklik poliitika.

“Kõik teised mõjurid nagu ärilised riskid, ohud või tarbimistrendid on vähetähtsad siinse maksupoliitika tekitatud massiivse keeristormi kõrval ja nii juba mitmeid aastaid järjest. See on loonud ettevõtete seisukohast äärmiselt ebasoodsa olukorra, kus tavapärase arendustegevuse asemel on tulnud tegeleda ellujäämiseks vajaliku kohandustegevustega,” ütleb Kalvi, nentides, et samas Liviko on kohanenud keerulise turuolukorraga päris edukalt.

Võrreldes 2016. aastaga on üheks suuremaks muudatuseks alkoholiturul loomulikult alkoholihinna kiire kallinemine. Läti piirikaubandus on jätkuvas kasvus ning eeldatavasti kasvab sel aastal mullusega võrreldes tõenäoliselt vähemalt kolmekordseks ning lisaks on Läti piiripoodidesse suundunud ka suur osa Soome n-ö alkoholituristidest.

Turg kuivab kokku

“Kui Eesti jätkab Taavi Rõivase valitsuse poolt seadustatud maksupoliitilist kurssi aastani 2020, toob see siinsele alkoholiturule kaasa paradigmaatilisi muutusi. Turistiostude kadumise tõttu tõmbub turg kokku ja muutub sellisel määral, mida on isegi keeruline prognoosida. Eestis müüdavad – mitte aga ilmtingimata tarbitavad! – alkoholikogused vähenevad oluliselt,” ütleb Liviko juht.

 

“Suure tõenäosusega leiab ka aset mõningane äri kontsentreerumine väheste suurte tegijate kätte, sest kõigi tänaste tegijatel elus püsimine muutub vähetõenäoliseks ning seda nii alkoholi jae- kui ka hulgimüügiga ning tootmise ja impordiga tegelevates sektorites,” lisab Kalvi.

Liviko tagala on paremini kaitstud, sest alkoholitootja on oma tütarettevõtete kaudu väga hästi esindatud nii Lätis kui Leedus ning lisaks ekspordib olulise osa oma toodangust erinevatele välisturgudele.

Kalvi sõnul jälgitakse tähelepanelikult koduturu arenguid ning ollakse vajadusel valmis uuteks kohanemisteks. Kange alkoholi sektori poolt vaadates on positiivne muutus õlleaktsiisi mõningane kallinemine 1. juuli 2017 seisuga, millega pisut vähendati varem õlletootjate ülisuurt maksueelist destilleeritud alkoholide ees.

Saksa aktsiis 9 korda madalam

Eesti Õlletootjate Liidu tegevjuht Peeter Võrk märgib samuti, et joogitööstust mõjutab enim valitsuse tegevus ehk siis maksude – ja siinkohal ei pea ta silmas ainuüksi aktsiisi – tõusud ja keelamise/piiramise mentaliteet. 
“Aktsiis on muidugi samuti suureks probleemiks. Õlleaktsiis on näiteks meie inimese sissetuleku kohta Euroopa kõrgeim ja ka absoluutselt suuruselt Euroopa Liidus viiendal kohal, olles Saksamaa aktsiisist näiteks 9 korda kõrgem!”

Ta lisab, et aktsiis on väga järsu hinnatõusu tekitaja, mis muu hulgas võtab rohkem raha tarbijate rahakotist, tekitas Läti piirikaubanduse, vähendab soomlaste huvi Eesti jookide vastu ning mõjub halvasti hulgale muudele ettevõtjatele, kes tegutsevad näiteks piirialadel ja turismiga.

Joogitootjate TOPis esikolmikusse jõudnud ASi Altia Eesti tegevjuht Kristel Mets ütleb, et 1. veebruaril 2016 rakendunud 15% kõrgem alkoholi aktsiis tingis oodatul määral kangete alkohoolsete jookide suurenenud tootmise ja müügi 2016. aasta algul. Samuti müüdi ja toodeti detsembris 2016 märkimisväärselt enam alkohoolseid jooke seoses veebruaris 2017 toimunud alkoholiaktsiisimaksu tõusuga.

“Eesti alkohoolsete jookide turg oli mullu mõjutatud Eesti ja Läti piiril toimuvast piirikaubandusest: kuna Lätis kehtivad oluliselt madalamad alkoholiaktsiisimäärad, käis suur osa Eesti tarbijatest Lätist alkoholi ostmas,” nendib ta.

Trendid alkoholiturul

ASi Linda Nektar juht Kadri Rauba märgib, et 2017. aasta on Eesti joogitootjatele täis väljakutseid ning seda tulenevalt valitsuse poolt äärmuslikult tõstetud aktsiiside tõusust ning muudest piirangutest alkoholitootjatele. “Eelkõige mõjutab Eesti joogitootjate tegevust piirikaubandus ning tarbijate ostukäitumine ning aktsiisitõusu lõpliku mõju üle võib teha üksnes oletusi.”

Õlleliidu juht Peeter Võrk lisab, et kui õlletarbimine on tegelikult niikuinii juba mitmeid aastaid Eestis mõningases languses, siis järsk Läti piirikaubanduse teke ja hoogne kasv mõjutavad seda omakorda. Tema hinnangul on vähenemad kangete õllede ja suurtes plastikpudelites toodete osakaal, seega lahjemad õlled ja väiksemad pakendid muutuvad populaarsemaks.

“Kahjuks on seoses mõtlematu aktsiisipoliitikaga tekkinud piirikaubandus Lätiga. Tallinnast lõuna pool on inimestel juba tekkinud harjumus Lätis ostmas käia ning Soomestki toimuvad reisid juba otse Lätti. Kuna valitsuse tegevus on olnud prognoosimatu, siis pole mõtet ka ettevõtetel midagi prognoosida… Aga täna ennustame Läti piirikaubanduse jätkuvat kasvu, Soome poolse piirikaubanduse kahanemist ja võimalik, et isegi mõningast alkoholi tarbimise kasvu, sest nüüd on põhjust Lätist osta korraga suuri koguseid, mida sobib tihti ka kiiresti ära tarbida!”
Rääkides tootetrendidest kasvab Janek Kalvi sõnul endiselt džinni kategooria. “Näeme seda hästi nii Crafter’s džinni kui ka Bombay Sapphire müükide kasvu jälgides. Rumm ja viin on Eestis tugevas languses ning kasv on peatunud ka varem iga-aastast tõusu näidanud veinide kategoorias. Aktsiisidest tingitud hindade kallinemised on vähendanud kodumaiste napsude konkurentsieelist importalkoholi ees ja see on loonud langevate kategooriate sees üksikuid tõusvaid tähti just imporditud kaubamärkide näol,” räägib Liviko juht. “Üldine turupilt on maksutõusude tõttu sedavõrd segane, et isegi usaldusväärse pildi saamine tarbijatrendide analüüsimiseks on muutunud väga keeruliseks.”

Siiski avaldab Kalvi arvamust, et valitsusele hakkab selgeks saama, et sama maksupoliitikaga jätkata ei ole mõistlik ning edasised maksutõusud kas jäetakse ära või vähendatakse oluliselt tõstetavaid määrasid.

Eesti käsitööõlled maailmas kuum kaup

Eesti edukaima käsitööõlle pruulikoja Põhjala Brewing ASi tegevjuht Enn Parel kinnitab, et Eesti õllel läheb praegu maailmas väga hästi.

“Tegijaid on palju ning tase on läinud väga kõrgeks. Selleks, et läbi lüüa, ei piisa enam ainult sellest, et oled nunnu väike pruulikoda ja teed pooleldi põlve otsas õlut, mis “käib kah”. Peab suutma rinda pista maailma parimate tegijatega, kuna head õlut liigub Euroopas väga palju. Seetõttu on Eesti väikepruulikodadest suur osa rõhumas ekspordile ning arendamas välja portfooliot, mis rahuldaks ka kõige nõudlikumaid õllefriike.”

Pareli sõnul on seis koguni nii hea, et Eesti õllel on reaalne võimalus mõnekümne aastaga tõusta sama kõvaks brändiks kui Prantsuse vein, Šveitsi kellad, Soome saun jms.

“Loodan, et kusagil EASis või sarnases struktuuris on inimesi, kes märkavad seda potentsiaali ning aitavad väiketootjatel turundada Eestit kui õlleturismi sihtriiki,” ütleb ta, lisades, et õlleturismi ei tohi segi ajada viinaralliga, sest õlleturism on sama vinge majandusharu kui veiniturism ning Põhjala Brewing saab päris tihti Eesti ja lähinaabrite reisibüroodest päringuid, kas saaks hakata pruulikotta bussidega turiste tooma,” ütleb ta.

Osale arutelus

  • Gerli Ramler, kaasautor

    Gerli Ramler, kaasautor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Tallinn Shipyard otsib LAEVAREMONDITEHASE TEGEVJUHTI

Tallinn Shipyard OÜ

26. november 2017

Teabevara