Toidutootjate TOP: kasumi langustrend jätkus

Lunden Foodi juhatuse liige Ülo Rekkaro.Lunden Foodi juhatuse liige Ülo Rekkaro.
Lunden Foodi juhatuse liige Ülo Rekkaro.Lunden Foodi juhatuse liige Ülo Rekkaro.

2016. aastal jätkus toiduainetööstuses juba 2015. aastal alguse saanud langustrend, mille tõttu ei saa viimaseid aastaid lugeda sektori jaoks just edukaimateks. Toidutööstuse kogukasum vähenes aastaga viiendiku võrra, langedes 2016. aastal 79 miljoni euroni. Töösturid tunnevad puudust valitsuse toest.

Madalamast kasumlikkusest tulenevalt vähenesid ka ettevõtete investeeringud, mis on tööstuste konkurentsitaseme hoidmise, ekspordivõimekuse säilitamise ja toidusektori arengu seisukohast hädavajalikud.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp nendib, et täna valitseb olukord, kus Eesti üks olulisim töötleva tööstuse haru ehk toiduainetööstus on sunnitud pidama olelusvõitlust omaenda riigijuhtidega.

“Selle asemel, et aidata kaasa Eesti toidusektori käekäigu turgutamisele, annab valitsus töösturitele ja tarbijatele hoobi uute maksude kehtestamise ja olemasolevate ennaktempos tõstmisega. Olulisema mõju saab omistada magusamaksule, mis praegu küll välja kuulutamata jäi, kuid ähvardava tormipilvena siiski endiselt joogisektori ja piimatootjate peade kohal hõljub.”

Potisepp lisab, et samal ajal ei tegutse aga valitsus mitte kohaliku majanduskeskkonna elavdamise ja siinsete tööstuste toetamise suunal, vaid külvab uue maksupoliitikaga ettevõtjate seas aina suuremat ebakindlust. Murelikkust süvendab tema sõnul asjaolu, et praeguste riigijuhtide olematut maksustrateegiat ei toeta ükski põhjalik väljatöötamiskavatsus ega asjalik mõjuanalüüs. Seega on selge, et uus maksuplaan on tuletatud vaid riigieelarvelistest ootustest.

“Valitsuse peamised argumendid magusamaksule on rahvatervise kaitse ja soov motiveerida tööstusi oma toodetes suhkrusisaldust vähendama. See on silmakirjalik, arvestades, et magustatud jookide tegelik mõju inimese tervisele on vastavalt uuringutele marginaalne ning tööstused on viimase paarikümne aasta jooksul vähendanud lisatud suhkruid vabatahtlikult juba niigi väga olulisel määral,” sõnab toiduliidu juht.

“Ka teiste riikide kogemus näitab, et toiduainete maksustamine ei mõjuta inimeste tervisenäitajaid positiivses suunas. Pigem saab magusamaksu mõju tunda toodete hinnatõusu ja mitmete töökohtade kadumise näol. See saab omakorda mõjutama aga eelkõige madalama sissetulekuga inimeste toimetulekut ja tarbijate rahakotti. Ühtlasi aitab see kaasa piirikaubanduse suurenemisele ja maksutulude vähenemisele,” lisab ta.

Tugevus on edukas tootearendus ja julgus uusi turge võtta

Potisepa sõnul on tal hea meel selle üle, et toidutööstused on leidnud järjest uusi eksporditurge ja sisenenud ka sellistele turgudele, mida eelnevalt ei tuntud – Itaalia, Aasia, Seišellid ning üha julgemalt otsitakse ekspordivõimalusi Araabia Ühendemiraatides. Peamised meie eksporditurud on toiduainete säilivust arvesse võttes ikka lähiriigid Soome, Läti ja Leedu, kus tarbimisharjumused on suhteliselt sarnased ja Eestit tuntakse.
“Riigi maine ja tuntus on eksportimisel väga olulised ja siin on Eestil suur turundustöö ära teha, sest meid ei tunta.

Ettevõtjad kulutavad endiselt välismessidel osaledes suure osa ajast riigi tutvustamisele, selle asemel, et tutvustada tooteid ja tootmisbaase. Seetõttu on meil suured ootused uue Eesti brändi kontseptsiooni osas – et Eesti kui sihtriigi turundamisega hakatakse tegelema professionaalsel tasandil ja järjepidevalt, see aitaks kaasa ka ettevõtjaile positiivse fooni loomisel äritegevuses.”

Ta lisab, et tootearenduses on endiselt orientiiriks need suunad, mida tarbija ootab ehk tervislikkus, gluteenivabad, laktoosivabad, täistera, proteiinirikkamad tooted, eksootilised maitsed, käsitöötooted ja teistpoolt traditsioonilised tooted.

Vaadates 2017. aasta esimese poolasta numbreid, pole toidusektori käive oluliselt kasvanud. Näiteks pagaritööstuse müügitulu oli 2017. aasta esimeses kvartalis 44,2 miljonit eurot ehk 6,9% vähem kui eelmisel aastal samal ajal, kuid tootmismahud jäid eelneva aasta tasemele. Rõõmustada tasub investeeringute mahu kasvu üle, mille on tinginud sektori tugev konkurents. Nii investeerisid pagaritööstuse ettevõtted tootmise moderniseerimisse käesoleva aasta alguses tervelt kaks miljonit eurot ehk kolm korda rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Piimatööstuste müügitulu oli 2017. aasta esimeses kvartalis 90 miljonit eurot, mida on 31 protsenti rohkem võrreldes aasta varasemaga. Toorpiima kokkuostuhind on tõusuteel, kerkides eelmise aastaga võrreldes lausa 40,3 protsenti. Lisaks kasvas tänu toorpiima suuremale väljaveole ja paranenud turuolukorrale ka piimatoodete ekspordikäive: 2017. aasta kolme kuu jooksul eksporditi piimatooteid 41,3 miljoni euro väärtuses, mis on 40,6 protsenti rohkem kui aasta varem.

“Ootan huviga, milliseid tulemusi näitavad teised meie toidutööstuse sektorid käesoleval aastal ja jälgin teraselt kõigi käekäiku. Tahaksin väga loota, et ka valitsus märkab toiduainetöösturite püüdlusi ja asub rohkem seisma hea kogu sektori arengu ja käekäigu turgutamise eest. Üks võimalus selleks on õppida oma vigadest ja võtta enne magusamaksu sügisest uuesti arutamist kuulda ka targemate nõu, et edasised otsused oleksid valitsuse poolt kaalutletumad ning põhineksid põhjalikumal analüüsil,” räägib Potisepp. “Meie olulisimale töötleva tööstuse harule ei tohiks kehtestada sanktsioone, vaid toiduainetööstus vajab igakülgset tugevat õlga ja tuge. Eesti toiduainete ja joogitoodete kõrge kvaliteet maailmas peaks ju ometi pakkuma selleks piisavalt motivatsiooni ja uhkusetunnet. Terviseteadlikkuse tõstmisega saab seejuures tegeleda ka ilma uusi makse kehtestamata!”

Tootjad hindavad olukorda turul laias laastus positiivseks

ASi Kalev juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul on toidutootmise sektoris väga keeruline üldistusi teha, kuna erinevates toiduvaldkondades võib olukord kohati üsna erinev olla. “Aga niikaua, kui Eesti tarbija eelistab kohalikku toodangut, ja uuringutulemused seda ka praegu näitavad, läheb ka kodumaisel toidutööstusel üldjoontes hästi,” ütleb ta.

Kulinaaria OÜ juhatuse liige Andres Heinver on samuti tuleviku osas positiivne: “Toidutööstusel läheb üldjoontes hästi. Suurem osa on Venemaa turu äralangemisest toibunud ja uusi väljundeid leidnud või leidmas. Tore on, et väiketootmised on hoogu saanud ja toidulaud muutub aina värskemaks ja mitmekesisemaks. Tahan väga loota, et ka tegelikult muutub eestimaisus oluliseks ja tooted lokaalsemaks. Nalja teeb ainult see trend, et kui mõni pereettevõtte moos on purki pandud, saab selle nimeks sageli kohe gurmee, või kui liha on normaalselt tükeldatud või töödeldud, on tegemist delikatessiga. Usun, et üldjoones võib mõnda aega optimistlikult tulevikku vaadata.”

Lunden Food OÜ juhatuse liikme Ülo Rekkaro sõnul on Eesti toidutööstuses olnud ka kergemaid aegu, milles oma osa on ühe suure turu ehk Venemaa piirangutel, Eestis möllanud seakatkul ning valitsuse kehtestatud seadused, mida tuli üksvahe kui kuulipilduja kuule ning mis tootjate elu kuidagi lihtsamaks ei tee.

“Samas on toiduainetööstus võrdlemisi stabiilselt hakkama saanud ning oma osa on sellest Toiduliidul, mis on üks tugevamaid Eestis toimivaid liite, aidates oma sektori ettevõtteid igal sammul,” räägib Rekkaro. Ta nendib, et valmistoodete osas on käes väga põnev aeg. “Kõik panevad rõhku tootearendusele ning hakatakse aina enam aru saama, et valmistoit ei võrdu rämpstoit. Nii etniliste, taimetoitude kui ka vegan elustiili toetajate rõõmuks on turule tulnud palju huvitavaid uusi roogasid. Tuleb edasi minna, leida uusi lahendusi ning vähem viriseda!”

Osale arutelus

  • Gerli Ramler, kaasautor

    Gerli Ramler, kaasautor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara