Euroopa innovatsioonivõime kasvab, Eesti püsib tugevate innovaatorite seas
Euroopa Liidu innovatsioonivõime on alates 2019. aastast paranenud 11,6 protsendipunkti, selgub Euroopa Komisjoni 2026. aasta innovatsiooni tulemustabelist. Eesti püsib tugevate innovaatorite rühmas ja on ELi liikmesriikide seas 11. kohal, kuid innovatsiooni mõju tootlikkusele ja kõrgtehnoloogilisele ekspordile jääb endiselt nõrgemaks kohaks.
Euroopa Komisjoni värske European Innovation Scoreboardi järgi paranes ELi innovatsioonitulemus aastaga 1,7 protsendipunkti. See järgnes mullusele tagasihoidlikumale, 0,5 protsendipunkti suurusele kasvule. Komisjon märgib, et kõik liikmesriigid on alates 2019. aastast oma tulemust parandanud, kuid riikide vahed on endiselt suured.
Seotud lood
Eestis tegeles aastatel 2022–2024 innovatsiooniga 64,6% ettevõtetest ehk ligi kaks kolmandikku, selgub Statistikaameti ettevõtete innovatsiooniuuringust. Eelmise uuringuga võrreldes kasvas innovaatiliste ettevõtete osakaal 53,2%-lt 64,6%-le. Kõige innovaatilisemad olid finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side valdkonna ettevõtted.
Kui arendusvastutus pannakse inimestele, kelle põhitöö on mujal, ei pruugi ideed kunagi teostuseni jõuda, leiab Hekoteki juht Margo Muzakko. “Selleks peaks olema eraldi meeskond, kes asjad ellu viib,” usub ta.
Masina- ja metallitööstuse ettevõtted prognoosivad tänavu müügitulu ja tootmismahtude kasvu, kuid sektori investeeringud jäävad ülejäänud tööstusest maha, selgub Swedbanki 2026. aasta tööstusuuringust.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele