Eesti saematerjaliturg stabiliseerub. Kohava: „Konkurentsivõime tuleb üha enam efektiivsusest, mitte mahust“

2026. aasta kujuneb Eesti puiduturul valikute ja ajastuse aastaks. Palgiturul püsib nõudlus, paberipuit otsib hinnapõhja ja energiapuidu väljavaateid juhivad üha enam gaasi- ning naftaturg, mitte mets, kirjeldab turuseise metsandusspetsialist Heiki Hepner puiduturu ülevaates.

Kanada saeveskid valmistuvad muutusteks - pikaaegne sõltuvus USA turust on muutunud riskiks, mistõttu on tootjad hakanud reaalseteks sihtturgudeks pidama Euroopat, Ühendkuningriiki ja Lähis-Ida. See tähendab ka võimalikku loobumist tollmõõdustikust ning investeeringuid uude tehnoloogiasse, et toota Euroopa standarditele vastavat puitmaterjali.

Euroopa saematerjaliturg jääb vinduma – nõrk nõudlus ja kõrged toormehinnad piiravad taastumist. Eestis on näha mõõdukat hinnakõikumist, kuid pilt püsib killustatuna.

Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.