Eesti saematerjaliturg stabiliseerub. Kohava: „Konkurentsivõime tuleb üha enam efektiivsusest, mitte mahust“
Eesti okaspuu saematerjali turg on viimase nelja aastaga teinud läbi põhjaliku ümberkujunemise ning 2026. aastaks on uus struktuur sisuliselt kinnistunud. Kui enne 2022. aastat oli Venemaa oluline tarnija, siis nüüd tuleb ligikaudu kaks kolmandikku impordist Soomest.
2026. aasta kujuneb Eesti puiduturul valikute ja ajastuse aastaks. Palgiturul püsib nõudlus, paberipuit otsib hinnapõhja ja energiapuidu väljavaateid juhivad üha enam gaasi- ning naftaturg, mitte mets, kirjeldab turuseise metsandusspetsialist Heiki Hepner puiduturu ülevaates.
Kanada saeveskid valmistuvad muutusteks - pikaaegne sõltuvus USA turust on muutunud riskiks, mistõttu on tootjad hakanud reaalseteks sihtturgudeks pidama Euroopat, Ühendkuningriiki ja Lähis-Ida. See tähendab ka võimalikku loobumist tollmõõdustikust ning investeeringuid uude tehnoloogiasse, et toota Euroopa standarditele vastavat puitmaterjali.
Euroopa saematerjaliturg jääb vinduma – nõrk nõudlus ja kõrged toormehinnad piiravad taastumist. Eestis on näha mõõdukat hinnakõikumist, kuid pilt püsib killustatuna.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.