Fermi Energia kaasab Soome tuumaeksperdid väikereaktori projekti

Arutelud tuumaenergia üle Eestis kipuvad sageli takerduma kahte väitesse: tehnoloogiat justkui veel ei eksisteeri ning Eesti ei suudaks kunagi koolitada piisavalt inimesi jaama käitamiseks. Fermi Energia juhtkonna hinnangul ei pea kumbki neist väidetest paika.

Elektrihinnad on Eestis ja kogu Baltikumis jõudnud tasemeni, mis toob teravalt esile küsimuse juhitava tootmisvõimsuse puudusest. Äripäeva raadiole antud intervjuus näeb Eestisse tuumajamaa planeeriva Fermi Energia juht Kalev Kallemets praeguseid hinnahüppeid süsteemse probleemina.

Kui Eestisse rajataks tuumajaam, suureneks energeetikasektori tööjõuvajadus kuni 350 inimese võrra, kellest lõviosa peaksid olema tehnikaalase ettevalmistusega oskustöölised. Sellise järelduseni jõudis OSKA värske tööjõu- ja oskusuuring, mis toob esile ka haridussüsteemi ettevalmistamatuse võimalikuks muutuseks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) kritiseerib Kliimaministeeriumile saadetud tagasisides, et tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu võimaldab riigil asuda tuumajaama rajamise suunas, ilma et oleks tehtud põhimõttelist ja avalikku otsust tuumaenergia kasutuselevõtu kohta.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.