Eesti kasvav kaitsetehnoloogia sektor kaasab e-residentsuse programmi abil üha enam rahvusvahelisi tegijaid – pärast täiemahulise sõja puhkemist Ukrainas on Eestisse loodud 120 uut kaitsetehnoloogia ettevõtet, neist pea pooled e-residentide poolt.
Tänasel Riigikogu täiskogu istungil arutati Eesti majanduse tulevikku olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Arutelus kõlanud sõnum oli tööstusvaldkonna ettevõtjatele ühemõtteline: ilma investeeringute, tehnoloogilise uuenduse ja kodumaise kapitalita ei tule ka kestlikku kasvu.
Riiklik investeerimisettevõte SmartCap tegi Kaitsefondi kaudu esimese investeeringu, suunates 10 miljonit eurot Eesti esimesse kaitsetehnoloogia riskikapitalifondi Darkstar. Fond keskendub sõjalise ja kahese kasutusega tehnoloogiatele, mille elujõulisust on tõestatud Ukraina lahinguväljal.
Eesti kaitsetööstuse iduettevõtete käive ja rahastus on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud, nihutades sektori varasemast nišist innovatsiooni fookusesse.
Eesti tööstuse arengu üks kitsaskohti on liigne sõltuvus sellest, et “kliendid ise tulevad uksele”.
Konverentsil Tööstuse äriplaan 2026 toimunud tööstusjuhtide vestlusringis jäi kõlama selge sõnum: Eesti peab oma majandusloo uuesti läbi mõtestama. Digiriigi kuvand ei suuda enam üksi tööstuse arengut edasi kanda. Ettevõtjad näevad probleemi eeskätt killustunud väärtusahelates ja koostöö puudumises.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.