Eesti-Läti ettevõtete täisautonoomse droonitõrje demonstratsioon oli edukas

Eesti kaitsetööstus on viimaste aastate jooksul kiiresti arenenud, kuid jääb mahult ja mõjukuselt endiselt töötleva tööstuse varju. Insener Margus Sammelsaar, kes on aastaid tegelenud droonide ja mehitamata süsteemide arendusega, rääkis Äripäeva raadio saates “Tööstusuudised eetris”, et sektoril on küll potentsiaali muutuda majanduse lipulaevaks, kuid bürokraatia, aeglased hanked ja rahuaja mentaliteet pidurdavad arengut.

Järjest laienev droonide kasutamine lahinguväljadel, veelgi enam hübriidrünnakutes, on kiirendanud riikide püüdu leida droonitõrjeks sobivaid odavamaid tehnoloogiaid. Üheks suunaks on laseripõhiste õhutõrjesüsteemide areng. Hiljuti teatas Iisrael esimese sellise süsteemi kasutuselevõtust oma relvajõududes, kuid samalaadseid süsteeme arendavad ka teised riigid.

Kolm Eesti ettevõtet pääses rahvusvahelise väljaande The Defense Post koostatud 2025. aasta 100 juhtiva droonitootja edetabelisse. Tegemist on valdkonna ühe mõjukama koondhindamisega, kus arvesse võetakse ettevõtte käivet, arendustegevuse ulatust, innovatsioonivõimet ja sõltumatust riiklikust kontrollist. Eestit esindavad pingereas Threod Systems, DefSecIntel Solutions ja idufirma Lendurai.

Eesti kaitsetööstusettevõtteid ühendav kaitsetööstusklaster tuli välja viit riiki hõlmava Balti Droonimüüri kontseptsiooniga. Algatajate hinnangul oleks vajaliku tehnika tootmine ja rakendamine võimalik suhteliselt kiiresti.

Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.